Lääne-Euroopa Kunst. 1920-1940 Üldist Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis. Pariisis kunst ilutsev ja visuaalne,Saksamaal lihtsavormiline esemete kujutamine ("Bauhaus"). Modernistlikud uuendused. 1920. aasta algul tekkis sürrealism ja levis kubismistlähtunud purism. Kunsti tunnused Nähtava maailma jäljendamine Värvivalik subjektiivne Maaliti looduse järgi Joonistus vabam ( modernistlik realism ) Lihtsad motiivid Hinnati maalilist ilu Peamine polnud see, mida kujutati, vaid see,kuidas kujutati. Itaalia
SISSEJUHATUS: · Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaksLäänemaailma kunstipealinnaks Pariis · Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingutpakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormilineesemete tootmine (koolkond "Bauhaus") · Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-jaraamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) · 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismistlähtunud purism · Jäljendati nähtavat maailma · Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne)
KLASSITSISM Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti, mille põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Maalikunst Maalikunstnikud võtsid eeskujuks antiikaja skulptuure, eriti aga reljeefe. See viis silueti ja üldse joonistuse domineerimisele. Värv jäi tahaplaanile. Kergemeelsuse asemel hakati nõudma mehisust ja eetilisi väärtusi
maalilisest teostusest. Nt Adamson-Eric, Karin Luts, A. Vardi 2) Teist tüüpi k valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Nt A. Johani, N. Kummits, K. Liimand 3) Valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. Nt Haamer, Nõmmik, Võerahansu. 11. 12. New York sai pärast II maailmasõda Lääne-maailma kunstipealinnaks. 13. Sakslased okupeerisid II ms alguses ka Prantsusmaa koos Pariisiga. Pariisis oli kunstielu vabam, sest sakslased ei sekkunud eriti sellesse. Paljudel euroopa avangardistidel oli aga õnnestunud enne Pariisi langemist põgeneda, peamiselt USA- sse. Eriti New Yorki kogunesid paljud nimekad kunstnikud. 14. Kõige tuntum tegevusmaalija oli Jackson Pollock. Rääkis, et pilt on protsess, (pool)automaatse tegevuse tulemus. Eelistas kinnitada pingutamata lõuendi kõvale seinale või põrandale
LÄÄNEEUROOPA KUNST Auguste Herbin LääneEuroopa kunst 19201940 Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaks Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingut pakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormiline esemete tootmine (koolkond "Bauhaus") Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-ja raamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismist lähtunud purism Kunsti tunnusjooned Jäljendati nähtavat maailma Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed)
LE CORBUSIER` 90 Walter Gropius. ,,Bauhasi" hoone Dessaus. 1925-26 91 Vladimir Tatlin. III Internatsionaali monumendi makett. Puit, teras, klaas. 1919-20 94 Gerrit Thomas Rietveld ja Truus Schröder-Schröder. Schröderi maja Utrechtis, Holland. 1924 95 Le Corbusier ja Pierre Jeanneret. Villa Savoye. 1928-31 15. LÄÄNE-EUROOPA KUNST 1920-1940 1. Milline linn oli I maailmasõja järel Läänemaailma kunstipealinnaks? Pariis 2. Kuidas kirjeldad sealset kunstikoolkonda? Mis oli sellesse kuuluvate kunstnike peaeesmärgiks? Pariisi koolkond oli taotluselt ja stiilidelt mitmekesine. Nad pidasid peamiseks eesmärgiks ilu loomist ja visuaalse naudingu pakkumist. 3. Milline stiil sai alguse 1925. a. suurelt dkoratiiv- ja tööstuskunsti näituselt? Millises valdkonnas seda peamiselt rakendati? Stiil art déco. Mõjurikkas Lääne-Euroopas ja USA-s 4
segades sinna liiva, klaasipuru vms Kasutas pintsli asemel keppe, nuge , kellusid Rajas nn all-over painting stiili F. Kline Maalis laiade pintslitõmmetega, peamiselt musta värviga valgele lõuendile Tulemus meenutab hiina ja jaapani kalligraafiat. M. Rothko Maalidel olid tavaliselt 3 laia ebamääraselt hajuvat eri värvi triipu või vööndit NY KUJUNES PÄRAST II MS LÕPPU LÄÄNEMAAILMA KUNSTIPEALINNAKS Arhitektuur pärast II maailmasõda Taust 1930ndate lõpuks saabusid juhtivad Euroopa arhitektid USA-sse. Oma töös lähtusid nad funktsionalismist, millest alates 1932. a nimetatakse ,,internatsionaalseks stiiliks" Selle stiili olid loonud W. Gropius ja ,,Bauhaus", Le Corbusier ja ,,De Stijl" arhitektid Oma progressiivseid ideid saadi rakendada USA suurlinnade plahvatusliku kasvu tingimustes, kus oli vaja mahutada suuri inimhulki
rahva elu, kolmas-valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive. Adamson Erik,Nikolai kummits, Juhan nõmmik. 11) 1918-1940 aastate eesti kunstnik, kes meeldis kõige enam, miks? Arkadio Laigo, 1930- ndate aastate üks huvitavaimaid graafikuid, Eriline pole üksnes geomeetriline lõikelaad, vaid ka figuurikäsitlus - kuivõrd kunstnik armastab kujutada inimest. Tema inimesed on kõvasti kahe jalaga maa pääl, kandilised, laiaõlgsed, pisut kohmakad 12) milline linn sai lääne-maailma kunstipealinnaks pärast sõda? New york. 13)kuidas olid seotud 2. maailmasõda, pariis ja new york? pariisis oli kunstielu vabam, paljud kunstnikud põgenesid sõja ajal pariisi ja kui sõda jõudis pariisi, õnnestus palju avangardistidel põgeneda USAsse eriti new yorki. 14)kes oli kõige tuntum tegevusmaalia, kuidas tegi, missugune töö välja nägi?Robert Motherwell. kunst oli rahulikum kui pollockil, rajas teoseid mustadele ja valgetele pindadele, tihti poeetilise ja ideoloogilise pretensiooniga
Tallinn, 2010 Mis on klassitsism? Klassitsism on viimane suur kunstistiil, mis hõlmab kõiki kunstiliike (arhitektuur, skulptuur, maalikunst). Nimi tuleb ladinakeelsest sõnast classicus eeskujulik, silmapaistev. Klassitsism jäljendas antiikkunsti, täpsemalt Kreeka klassikalise ajastu kunsti. See arenes välja 18. sajandil Prantsusmaal, tänu millele tõusis Pariis maailma kunstipealinnaks. Varem oli selleks olnud Rooma. Klassitsismi põhinõueteks olid "õilis lihtsus ja vaikne suurus". Kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võitlema pahede vastu. Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. J.L. David ,,Tapetud Marat" 2. Kõrgklassitsism - pärast seda. Prantsuse klassitsismi periodiseeritakse tavaliselt järgmisel moel: 1. 1760-1790 - Louis XVI stiil 2. 1790-1800 - Direktooriumi stiil 3
Rietveld 11. Milline sõna on aluseks mõistele ,,purism"? Mida taotlesid prantsuse kunstnikud- puristid? Purism-puhas. Nad kiitsid kubismi, kuid tahtsid seda puhastada juhuslikkusest ja subjektiivsusest. Nende eesmärgiks oli kunst, kus valitseb range geomeetriline kord ja pole kohta tunnete väljendamisele. 12. Millise nime all sai maailmakuulsaks Edouard Jeanneret? Le Corbusier 15. Lääne-Euroopa kunst 1920-1940 1. Milline linn oli I maailmasõja järel Läänemaailma kunstipealinnaks? Pariis 2. Kuidas kirjeldad sealset kunstikoolkolnda? Mis oli sellesse kuuluvate kunstnike peaeesmärgiks? Stiilidelt mitmekülgne, peamine eesmärk ilu loomine ja naudingu pakkumine. 3. Milline stiil sai alguse 1925. a. suurelt dekoratiiv- ja tööstuskunsti näituselt? Millises valdkonnas seda peamiselt rakendati? Modernlistik realism. Peamiselt skulptuuris. 4. Millise kujutusviisi osatähtsus suurenes sõdadevahelisel perioodil?
T. Rietveld 11.Milline sõna on aluseks mõistele „purism“? Mida taotlesid prantsuse kunstnikud-puristid? Purism-puhas. Nad kiitsid kubismi, kuid tahtsid seda puhastada juhuslikkusest ja subjektiivsusest. Nende eesmärgiks oli kunst, kus valitseb range geomeetriline kord ja pole kohta tunnete väljendamisele. 12.Millise nime all sai maailmakuulsaks Edouard Jeanneret? Le Corbusier 15. Lääne-Euroopa kunst 1920-1940 1.Milline linn oli I maailmasõja järel Läänemaailma kunstipealinnaks? Pariis 2.Kuidas kirjeldad sealset kunstikoolkonda? Mis oli sellesse kuuluvate kunstnike peaeesmärgiks? Stiilidelt mitmekülgne, peamine eesmärk ilu loomine ja naudingu pakkumine. 3.Milline stiil sai alguse 1925. a. suurelt dekoratiiv- ja tööstuskunsti näituselt? Millises valdkonnas seda peamiselt rakendati? Modernistlik realism. Peamiselt skulptuuris. 4.Millise kujutusviisi osatähtsus suurenes sõdadevahelisel perioodil? Uuenduslik stiil, kuid rohkem hakati jäljendama loodust. 5
annaabi.ee 
