Ilma suurte sündmustekeeristeta jagus filmis põnevust kui ka lugu, mida jutustada. Huvitaval kombel, tuli filmis välja see, et väheste sõnadega, on võimalik vaatajatele edasi anda mõneti palju mõjusam, sisukam info ja ka emotsioon. Siinkohapeal oli tegu ka väga hea montaazhitööga. Filmi muusikavalik, oli omas elemendis ja andis filmile palju juurde. Arvatavasti mõne muu heliga, oleks ka edasi anda püütud emotsioon, hoopis teine. Samuti oli filmis omajagu kunstilisust, millega ei pingutatud üle ja see ei vajanud nii väga tähelepanu, kuid mis jäi iseenesest silma, andes filmile juurde mõnusat varjundit. Kohati tundus, nagu oleks filmis käsitletud mingit vanemat ajastut, kuid tegelikult toimus kõik 21. sajandis. Filmis kujutatud üldine olme ja tegelaste väljanägemine, oli huvitavas stiilis, mis lisas filmile ilmekust. Filmis sisu ja armastuse sellise käsitlemise vorm, võib tunduda suhteliselt tavalise ja ebaoriginaalsena
maalida ainult seda, mida kirik või piibel lubas. Kunst on eneseväljendamine ning sellepärast arvan, et keskaja kunst võis olla ilus kuid see on väheusutav ning sellest pole inimestel kasu. Usun, et kui oleks siiamaani see kunst, mida usk lubab, ei oleks kunst kestma jäänud. Alates eelmisest sajandist ei tähenda kunst enam erinevaid taieseid ja skulptuure vaid ka fotosid. Tänu sellele on kunstiring palju rohkem avanenud ja muidugi on palju rohkem võimalusi enda kunstilisust väljendada. Üle üldiselt muutus eelmise sajandi jooksul kunsti suhtumine vabamaks ning kunstiga hakkasid tegelema paljud inimesed, kõik küll kuulsaks ei saa aga nagu öeldakse ilu on vaataja silmis. Rääkides praeguse aja kunstist ei saa määratleda mingit kindlat suunda ega stiili. Käesoleval ajal tegelevad kunstiga eranditult mingil määral kõik. Eriti populaarseks on saanud fotograafiline kunst
ning teisest ja ka viimasest teosest ,,Kohtupäev". 1. Heiti Talviku elukäik Heiti Talvik sündis 9.ndal novembril 1904. aastal Tartus. Tema perekond elas Pärnus. Talviti elas Talvik isaga Tartus, kuna too õppis seal ja poeg oli talle seltsiks. Suved veetsid nad siiski koos perega kodus, Pärnus. Heiti Talvik käiski koolis Pärnus ja Tartus vaheldumisi. Pere oli väga kunstilembeline, suurt rõhku pandi vaimsetele huvidele. Talvikute pere kunstilisust õhutas veelgi enam fakt, et perekonnal polnud majanduslikke raskusi- seda rohkem oli neil aega mõelda loometööle. Talvikute kodus oli harmooniline vahekord vanemate ja laste vahel. Ka lapsed said omavahel hästi läbi ja toetasid üksteist. Talviku isa Siegfried oli filosoofiliste kalduvustega arst. Ta töötas Tartu Ülikoolis kohtumeditsiini professorina. Talvik oli oma isaga väga sarnane. Nad olid mõlemad ülimalt tundlikud, suhtusid naistesse
Viljandi muuseumis on võimalik näha Viljandi ajalooga seotud väljapanekut. Kaunist vaadet Viljandi linnale on võimalik oma silmaga imetleda Viljandi veetornist, mis on turistidele avatud. Kultuurielamusi annavad sihtkohas edasi Viljandi Pärimusmuusika ait ja Bonifatiuse Gild. Linnas tegutseb seitse erinevat kogudust. Erinevad muusikaüritused toimuvad äsja renoveeritud Viljandi lauluväljakul. Samuti on Viljandisse lisatud erinevaid ajaloolisi monumente. Kunstilisust annavad linnale juurde betoonist valmistatud 8 maasikat, mis on valminud Paul Kondase maali „Maasikasööjad“ põhjal. Maasikate kõrval on peaaegu iga turist teinud oma reisifoto. Viljandi on looduskaunis linn. Rohked rohealad, käänulised vanalinna tänavad ja rõõmsailmelised aedlinnakud annavad linnale koduse ja meeldiva ilme. Lossimäed oma kaunis eraldatuses pakuvad avastamisrõõmu nii ajaloohuvilistele kui ka loodusesõpradele
Nt.ei kirjeldata tegelase välimust üksikasjalikult, samas see tegelane kuidagi konkretiseerub meie jaoks( võtab kuju). Kui palju neid lünki tekib, sõltub sellest, milline on lugeja varasem info antud ajastu vm kohta. Lünkade teke oleneb ka sellest, millise poeetikaga on tekst kirjutatud, nt. vabavärsi puhul, mingi 20. sajandi romaani puhul, kus hüpatakse ühelt liinilt teisele. LÜNK ei pruugi ainult negatiivne olla, sest kus kõik põhjalikult ära nämmutatakse, seal ei ole kunstilisust. Kunstiline tekst laseb lugejal ära arvata, tunnetada teistmoodi(lünkade abil). Ei ole huvitav lugeda naiivseid tekstikesi, originaalsed jutustused on võluvamad, inspireerivamad. ,, KOSMOPOEETIKA" lk. 219-236 6.Kirjandusteaduses kasutatavad analüüsimeetodid. Millest lähtuvalt vaatlevad kirjandust- meetodid, mis kirjandusteost avaksid a) uuskriitika- (vastandmeetod marksistlikule meetodile( seotud sotsioloogilise
Modernistide kujutuslaad ja arusaamad kirjanduse ja kirjaniku rollist. Modernism ja modernsus. Postmodernism ja postmodernsus. Mis on postkoloniaalne kirjandus? Millal see mõiste kasutusele tuli? Milliseid ühiseid jooni on erinevate piirkondade postkoloniaalsete teoste kujutuslaadis ja temaatikas? Modernismi peetakse realismi vastandiks. Modernistlik kunst on impressionistlik, käisitleb subjektiivset psühholoogiat ja rõhutab oma kunstilisust. Modernistlik kunstnik arenedab end pidevalt. Modernistliku ajajärgu alguseks oli idee, et maailm vajab uuendust ja innovatsiooni. Seda iseloomustavad modernistlik elutunne ja teadlik lahkulöömine traditsioonilistest luule- ja värsivormidest. Modernistlik kirjandus vastandub romantismi õhkavale loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust. Eksperimenteeriti nii vormide kui väljendusviisidega.
On selge, et kunstis on paju täiesti vaba mängulisust, teisalt on seal ka bioloogilist rituaalsust ja religiooni mõjusid. 15 Siit tingitud see, et religioon, kunst ja teadus moodustasid ühtse terviku. Tänapäeval näiteks arstiteadus vs arstikunst. Katsume liikuda selle poole, et arstikunstis oleks tulevikus vähem kunsti ja rohkem teadust, samas siiski kaks täpselt sama haridusega kirurgi ei pruugi olla sama head, ühel kunstilisust rohkem. Kui kujutada ette ürginimeste suguharu mingit pidustust, siis oli see seotud religioossusega, samuti seal leidsid rakenduse ka elukogemused ja teadmised(teaduslik pool) ning mitmesugused tulevades kunstid(laul ja tants). Mõtteks oli liita suguharu liikmeid omavahel rohkem kokku ja luua laiemat kogukonna teadvust. Selliste seoste tõttu on võimalik käsitleda teadust religioosse nähtusena. Tartu Ülikoolis Enn Kasak. Mis on visuaalne kujund