Isaga aga tal kõige soojemad suhted ei olnud ning Amedeo suhtus temasse üsnagi ükskõikselt. 11-aastaselt aga hakkas pihta Amedeo haiguste ja hädade rada. Poiss haigestus pleuriiti ehk kopsukelme põletikku. Kolm aastat hiljem, olles 14.aastane, haigestus A. Modigliani tüüfusesse, mida tol ajal peeti ka veel surmavaks haiguseks. Väidetavalt oli ta kõrges palavikus olles näinud ka palavikuund, milles ta fantaseeris Itaalia kunsti meistriteoste üle. Sellest sai ka alguse tema kunstilembus. Säilinud on kaks katsetust, mille maalis Modigliani 12. aasasena, kuid need ei olnud üldsegi palju lubavad. 2. ÕPIAASTAD 1898.aastal asus Amedeo Modigliani õppima maalikunstniku Guglielmo Micheli joonistamise ja maailmise erakoolis. See ei olnud küll algselt poisi emale meelejärgi, kuid toetas teda kõigest hoolimata. Kool asus Livornos ning oli tugevasti orienteeritud impressionismile. Sinna õppima asudes oli Modigliani kõigest 14-aastane ja seega noorim õpilane. Peale selle
· 13 sajand olid novellid juba Itaalias popid nt anolüümne novellikogu ,,Novellino" sada lustlikku rahvajuttu. · Novelli kui kunstilise zanri algatajaks peetakse Boccacciot. Annab tegelastele psühholoogilisi varjundeid, kujutab kaasaegset elu. Uus kvaliteet proosas. · ,,Dekameron" kirjutas selle juba küpse kirjamehena. · Sünnipaik Firenze; 14aastaselt läks Napolisse äri ja õigust õppima, sattus hoopis õukonnaga tutvuma, kust sai alguse ta kunstilembus. Looming sai alguse 1330ndatel. Nii luule kui proosa, enamasti süzeed rüütliromaanidest. Üks põhilisi itaalia kirjanduskeele kujundajaid sai temast suur looming, zanriliselt mitmekülgne. · Algatas itaaliakeelse proosaromaani ,,Filocolo", võttis kasutusele poeemides oktaavi (see sai hiljem kogu Euroopa renessansi eepilises poeemis põhiliseks), tõi proosasse pastoraalse teema. · Dekam
Vananema peab väärikalt ja üleni: vana inimene ei tohiks neidist himustada. Viivitamine on ohtlik, sest elu on kaduv. Rumal on rajada lootusi millelegi, mis pole kindel. Aule mõtlemata ei tohi elada, aga seda ei tohi voorusest ette seada. Boccaccio (14. saj) sündis Firenzes kaupmehe perekonda. Kirjanikuks kujunes ta Napolis, kuhu oli isa soovil läinud äri ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kirjandusse kiinduma. Boccaccio looming algas 1330ndatel. Laenates süzeesid varasematest rüütliromaanidest või novellidest, kirjutas nii luule- kui proosavormis. Looming oli mahukas ning mitmekülgne. Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele peamine kujundaja. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem
Olulisem vormipuhtusest oli emotsionaalsus ja sisendusjõud. 8. PILET G. BOCCACCIO VÕI CERVANTESE ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE ÜLEVAADE VÄLISEESTI KIRJANDUSEST Boccaccio (14. saj) sündis Firenzes (mõne eksperdi kohaselt ka väikses maakohas Certaldos, kus ta isal oli mõis) kaupmehe perekonda. Kirjanikuks kujunes ta aga Napolis, kuhu ta oli isa soovil läinud äriala ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki valdkond, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kiinduma kirjandusse. Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Laenates süzeesid varasematest rüütliromaanidest või novellidest, kirjutas mees nii luule- kui proosavormis. Tema looming oli mahukas ning mitmekülgne ning Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele üks peamisi kujundajaid. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem valitses kogu Euroopa eepilises poeemis, üritas Dante eeskujul
Ääremail 1963 pagulusaastad Pilet 8 15. G. BOCCACCIO VÕI CERVANTESE ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE, ,,DEKAMERON" Boccaccio (14. saj) sündis Firenzes (mõne eksperdi kohaselt ka väikses maakohas Certaldos, kus ta isal oli mõis) kaupmehe perekonda. Kirjanikuks kujunes ta aga Napolis, kuhu ta oli isa soovil läinud äriala ja õigusteadust õppima. Boccacciot ei huvitanud kumbki valdkond, kuid teda paelus Napoli kuninga õukond, mille kunstilembus pani ta kiinduma kirjandusse. Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Laenates süzeesid varasematest rüütliromaanidest või novellidest, kirjutas mees nii luule- kui proosavormis. Tema looming oli mahukas ning mitmekülgne ning Boccacciost sai itaalia kirjanduskeele üks peamisi kujundajaid. Ta algatas itaaliakeelse proosaromaani (teos ,,Filocolo"), tõi värssromaani oktaavi-stroofi, mis hiljem
annaabi.ee 
