Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Kaarel Ird Referaat Koostas: Juhendaja: Tallinn 2013 Kaarel Irdi elulugu (27. august 1909 Riia 25. detsember 1986 Viljandi) Kaarel Ird sündis 27. augustil Riias, perekonna kolmanda pojana. Isa oli maalermeister. Ema pärines vürtspoodnike suguvõsast. Ema suri poisi varases noorukieas, 1915. aastal. Kunstihuvidega isalt ja vanematelt vendadelt tekkis noores Irdis juba varakult armastus teatri vastu. 1917. aastal kolis perekond Kilingi-Nõmmele, kus võttis osa ka kohaliku näiteringi tegemistest. 1926. aastal lõpetas KilingiNõmme algkooli ja läks edasi Saare kihelkonna Kõrgemasse Algkooli. Tema õpetajaks sai Jaan Parts, keda Ird meenutab hiljem kui tema vaimsetele huvidele alusepanijat. Olles 18-aastane, suri Irdi isa, ning noorukil tuli kool pooleli jätta ja tööle asuda
JOHANN WOLFGANG GOETHE (17491832) õppis ülikoolis õigusteadust. Oli "tormi ja tungi" liikumise üks juht. Alustas kergete ja rõõmsameelsete luuletustega. Luulet kirjutas elu lõpuni. Pärast ülikooli algas draamalooming. Kirjandusliku tuntuse tõi draama "Götz von Berlichingen" (1773), mis on kirjutatud 16. sajandi talurahvasõja ainetel. Järgnes epistolaarne romaan "Noore Wertheri kannatused" (1774). Werther mõtleb Rousseau' vaimus, ta on andekas, tundlik ja kunstihuvidega noormees, kes põlgab kivinenud seisuslikke reegleid. Ta armub kirglikult Charlotte-nimelisse neiusse, kes on juba kihlatud ja hoopis kainemalt kaalutlev kui Werther. Werther lõpetab oma elu enesetapuga. Wertherlik maailmavalu tegi Goethe tuntuks kogu Euroopas. 1775 läks Goethe Weimari hertsogi kutsel Weimarisse, kus elas kuni elu lõpuni. Oli Weimari hertsogiriigi minister. Romaan "Wilhelm Meisteri õpiaastad" (1796) ja selle järg "Wilhelm Meisteri rännuaastad" (1829)
avaliku kirja (,,J'accuse"), mille eest kaevati Zola kohtusse. Ta oli silmitsi rahatrahvi ning aastase vangistusega, kuid ta pääses sellest, kuna ta põgenes Inglismaale. 1902. aastal leitakse ta oma korterist surnuna. Põhjuseks ametlikult on vingumürgitus, kuid vandenõu teooriatekohaselt leitakse ka mõrvamist. (eelkõige just poliitiliste põhjuste pärast). 8. Guy de Maupassant (1850-1893) Isa poolt oli pärit vanast aadli suguvõsast. Ema oli haritud kunstihuvidega naisterahvas. Aga kahjuks ei kestnud nende kooselu kaua ning isa läks pere juurest ära. Ema kasvatas kaht poega ning märkas vanema poja, ehk Guy puhul, kirjandushuvi. Ema soosis tema kirjandushuvi. Ema käis läbi ka mitmete kirjandusinimestega. Flaubert`ist sai ka Guy kirjanduslik eeskuju ja õpetaja. Guy oli noor, tugev, füüsiliselt arenenud poisslaps. Pandi õppima vaimulikku seminari, sealt ta lahkus. Oma kooli lõpetas Rouen`is. Prantsuse-Preisi sõja tõttu
presidendile avaliku kirja (,,J'accuse"), mille eest kaevati Zola kohtusse. Ta oli silmitsi rahatrahvi ning aastase vangistusega, kuid ta pääses sellest, kuna ta põgenes Inglismaale. 1902. aastal leitakse ta oma korterist surnuna. Põhjuseks ametlikult on vingumürgitus, kuid vandenõu teooriatekohaselt leitakse ka mõrvamist. (eelkõige just poliitiliste põhjuste pärast). 8. Guy de Maupassant (1850-1893) Isa poolt oli pärit vanast aadli suguvõsast. Ema oli haritud kunstihuvidega naisterahvas. Aga kahjuks ei kestnud nende kooselu kaua ning isa läks pere juurest ära. Ema kasvatas kaht poega ning märkas vanema poja, ehk Guy puhul, kirjandushuvi. Ema soosis tema kirjandushuvi. Ema käis läbi ka mitmete kirjandusinimestega. Flaubert`ist sai ka Guy kirjanduslik eeskuju ja õpetaja. Guy oli noor, tugev, füüsiliselt arenenud poisslaps. Pandi õppima vaimulikku seminari, sealt ta lahkus. Oma kooli lõpetas Rouen`is. Prantsuse-Preisi
hooned vaatesihtide fookuspunktides. Kasutades maalilist väljendust, kutsuti neid arhitektuurielemente "fabriques". Seda laadi pargid pidid andma mikrokosmilise illusiooni. Erinevad fabriques-rajatised nt kreeka templi, hiina paviljoni või gooti varemete kujul olid mõeldud tooma parki vihjeid geograafiast ja ajaloost. Selle romantilise ja paljude atraktsioonidega pargi rajas kunstihuvidega Nicolas Henri Racine de Monville. Ta pärines heast perekonnast ning pärand tegi temast jõuka mehe. Ta tundis väga suurt huvi arhitektuuri vastu. 1774. a hakkas ta Retzi külas maad ostma ning see oligi Désert de Retz'i algus. De Monville planeeris parki 17 erinevat ehitist, esimesena ehitati hiina paviljon, mis oli üldse esimene sellelaadne ehitis Prantsusmaal. Suurim ehitis on "varemetes" sammas diameetriga 15m, mille Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02
Kirjandusteadlased on öelnud, et tegemist on ideeromaanidega (st peategelasel on mingi idee, ta hoiab sellest kinni ja tegutseb selle põhjal). ,,Idioodi peamine idee oli see, et inimesed on kõik head." 2. Romaani ,,Kuritöö ja karistus" analüüs 3. A.Kivirähki elu ja looming 4. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Pilet 20 1. G.de Maupassanti elu ja looming Guy de Maupassant (1850-1893) Isa poolt oli pärit vanast aadli suguvõsast. Ema oli haritud kunstihuvidega naisterahvas. Aga kahjuks ei kestnud nende kooselu kaua ning isa läks pere juurest ära. Ema kasvatas kaht poega ning märkas vanema poja, ehk Guy puhul, kirjandushuvi. Ema soosis tema kirjandushuvi. Ema käis läbi ka mitmete kirjandusinimestega. Flaubert`ist sai ka Guy kirjanduslik eeskuju ja õpetaja. Guy oli noor, tugev, füüsiliselt arenenud poisslaps, tegu polnud Rasmusega vaid Arturiga. Pandi õppima vaimulikku seminari, sealt ta lahkus. Oma kooli lõpetas Rouen`is
annaabi.ee 
