Üks keskseid esteetikaalaseid termineid tuli taas moodi "ülev" e. "subliimne". Mõistet kasutati juba antiigis imestamisväärsete loodusprotsesside puhul. Hiljem hakatakse sellega tähistama teatavat "negatiivset, madalat, hirmutavat" mõnu ja naudingut. Maitseküsimuste uurimisel ületab oma ajastu vaatevälja David Hume, kelle arvates ilu tekib juba objekti teatud omaduste ja vaataja vastasmõjus. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. Vico oli esimene, kes pakkus välja, et kogu maailma alguse kujunemises on kunstil fundamentaalne roll. AJALOO KÄSITLUS Vico - ajaloofilosoof, kelle jaoks ajalugu on tõusude ja langustega ringkäik. Ajalugu liigub vastavalt kindlatele, paratamatutele seaduspärasustele. Hegel ajalugu on vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. *Ajalugu
rangelt tõega seotud. Üks keskseid esteetikaalaseid termineid tuli taas moodi “ülev” e. “subliimne”. Mõistet kasutati juba antiigis imestamisväärsete loodusprotsesside puhul. Hiljem hakatakse sellega tähistama teatavat “negatiivset, madalat, hirmutavat” mõnu ja naudingut. Maitseküsimuste uurimisel ületab oma ajastu vaatevälja David Hume, kelle arvates ilu tekib juba objekti teatud omaduste ja vaataja vastasmõjus. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. Vico oli esimene, kes pakkus välja, et kogu maailma alguse kujunemises on kunstil fundamentaalne roll. AJALOO KÄSITLUS Vico - ajaloofilosoof, kelle jaoks ajalugu on tõusude ja langustega ringkäik. Ajalugu liigub vastavalt kindlatele, paratamatutele seaduspärasustele. Hegel – ajalugu on vaimu vabanemise, enesest teadlikuks saamise protsess, liikumine absoluutse vaimu poole. *Ajalugu
GEORG FRIEDRICH MEIER (1718 - 1777) oli Baumgarteni õpilane. Meierit peetakse loomade õiguste eestkõnelejaks rääkides, et loomadel on hing nagu inimeselgi. 25 12 16). Joseph Maier, "Vico suur erand", tõlkinud Mart Kivimäe – Tuna 1999, nr 4 & Mart Kivimäe, "Vico ja Frankfurdi koolkond – Tuna 1999, nr 4 (KÜSIMUS: Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloo mõistmise erinevused ja ühisjooned.) GIAMBATTISTA VICO (1668 - 1744) vastandus kartesiaanlikule ratsionaalsele tõele. Vico arvas, et põhjus-tagajärje seos maailmas ei ole inimese mõistusele kättesaadav. Inimesed on loonud ainult tsivilisatsiooni, mitte kogu maailma. Seega ei peaks nad püüdma ka muud tõestada. Teadus peaks tegelema peamiselt ajalooga. Ajalugu on inimese enesetunnetus. Inimesest lähtuvalt ei saa maailma mõõta
Siin taga peab olema mingi teooria: kunsti toimib metafoorses suhtes loojaga. Kunst saab oma tähenduse, kui tal on filosoofiline suhe varem tehtuga ja kui tal on kunsti taga tugev idee. „Kunsti lõpp“ – järjest enam püütakse midagi kujutada > kunstnikud hakkavad oma kujutatut hägustama. Kui need jõudsid täiuseni, kunst on lõpule jõudnud. Nüüd hinnatakse kunsti teoreetilise kunsti kaudu – kaasaegne kunst hakkab peale selle ideest. Arthur C.Danto : Analüütiline esteetik ja kunstifilosoof. Kunstimaailm: Danto tsiteerib üht Kenniki mõtet, mis saabki tema peamiseks kriitikaobjektiks: „objektidel, mis on kunstiteosed, ja objektidel, mis seda ei ole, oskame vahet teha sellepärast, et …me teame , kuidas korrektselt kasutada sõna „kunst“ või fraasi „kunstiteos“.Tõestuskäiku, mida Danto selle vaate kummutamiseks tarvitab, hakatakse hiljem nimetama visuaalselt eristamatute paaride argumendiks
· Ei pooldanud romatilist kunsti, kuigi elas sel ajal. · Tema filosoofia jaguneb: loogikaks, loodusfilosoofiaks, vaimufilosoofiaks. Kusjuures esteetika küsimused (kunstiteooria) kuuluvad vaimufilosoofia alla. · Alates temast hakati esteetikat pidama eelkõige kunstifilosoofiast, tema rääkis ellkõige kunstist mitte ilust enam · Meil ei ole Hegeli kirja pandud loenguid, vaid need on tema õpilaste kirjutatud. · Hegel on pigem kunstifilosoof. · Tema positsioon filosoofia ajaloos. Platoni, Aristotelese, Kanti kõrval olulisimaid Õhtumaade filosoofe. · Hegeli filosoofia on võimas, väga laiahaardeline. Hegeli esteetika ehk kunstiteooria · Sõnastatud Berliini ülikooli esteetika-loengutes 1817-1829, välja antud tema õpilase Gustav Hotho märkmete alusel 1835-1838 · Eesmärk: anda kunsti filosoofiline määratlus def kunst ja selle olemus,
11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine
annaabi.ee 
