· Templi ees oleks nagu teine ehitis, laes valgus avad. Portikus ehk eeskoda · Lisaks Tähe Triumfikaar 50 m kõrge, kaare all põleb igavene tuli, mis on pühendatud hukkunutele. Asub 13 tee ristkohal. · Teine tirumfikaar on Carousel, mille peal on rohelised hobused. Kolmeväravaga ja vaatega Louvre õuele. · Kolmas triumfikaar on büroohoone, arhitekt oli noor taanlane. · Napoleoni sammas 40 m kõrge. Selle ees on Vendome väljak · Tekkisid kunstiakadeemiad, kus õpetati joonistamist ja maalimist Skulptuur · Kopeerib antiik skulptuuri. · Tähtsamad on Canova, Bertel Thowaldsen Maalikunst · Kopeerib antiikskulptuuri · Maalid värvivaesed, valged. Tugevalt on näha inimese vorme, näevad skulptuuri moodi välja Jaques Louis DAVID 1748-1825 · ,,Horatiuste vanne" üks tema kuulsamaid teoseid · ,,Marat surm" · Kunstnikuna oli nagu tuulelipp. Lisaks tseremooniameister ja suurte ürituste korraldaja.
Goya lääne kaasaegse kunstiajaloo esimene kaasaegse naise aktimaal tekitas skandaali: tal kästi see ümber maalida, aga Goya keeldus ja maalis samast isikust riietatud versiooni. Graafikatöödes ja ka maalides kujutas palju sõjakoledusi. Elu lõpul taandus erakuna maavillasse, kus ta hulluks minemise vältimiseks maalis oma tubade seintele alateadvusest tulevaid pilte nn ,,mustad maalid". Realism 19. sajandil kujunes Euroopa kunsti keskuseks Prantsusmaa ja Pariis. Nii kestis II MS-ni. Kunstiakadeemiad määrasid kunsti väärikad teemad ja sobiva kujutusviisi. Nendeks olid ajaloomaal, (paraad)portree, (antiik)mütoloogia ning mingil määral ka religioossed teemad. 19. saj keskpaigast tekkis Prantsusmaal valitsevale kunstistiilile mitu alternatiiv/opositsiooni pakkuvat kunstivoolu. Üks neist oli realism. Iseseisvunud oli teadus, kunstid, mis varem olid religiooni alluvuses. Teaduslik maailmapilt hakkas inimesi järjest enam mõjutama. Paljud
on maalitud rahvariideid. Tänu eestlastega jagatud kultuuriruumile ja aktiivsusele siinse kunstielu korraldamisel, on baltisakslastest kunstnike loomingut nende rahvusest hoolimata õigusega peetud siinse kunstiajaloo loomulikuks osaks. 19. sajandil koondus baltisaksa kunstnike loominguline tegevus peamiselt Tallinna ja Tartusse, kus taasavatud Tartu Ülikooli juurde oli 1803. aastal asutati joonistuskool. Joonistuskooli kõrval kujunes mitmete baltisaksa kunstnike õpingute kohaks Saksamaa kunstiakadeemiad või Peterburi, sageli oli tegemist aga lihtsalt iseõppijatega. Paremate teenimisvõimaluste tõttu valisid baltisaksa kunstnikud Peterburi tihtipeale kas ajutiseks või püsivaks elu- ja töökohaks. Kuni sajandi lõpuni olid peamiselt baltisaksa kunstnikud need, kes vahendasid siinsesse kunstiruumi Euroopas vaheldunud kunstistiile. Kohalike baltisaksa aadlike ja linnakodanlaste õdusale ja turvalisele elulaadile vastas eriti hästi kodu ja perekonda
on maalitud rahvariideid. Tänu eestlastega jagatud kultuuriruumile ja aktiivsusele siinse kunstielu korraldamisel, on baltisakslastest kunstnike loomingut nende rahvusest hoolimata õigusega peetud siinse kunstiajaloo loomulikuks osaks. 19. sajandil koondus baltisaksa kunstnike loominguline tegevus peamiselt Tallinna ja Tartusse, kus taasavatud Tartu Ülikooli juurde oli 1803. aastal asutati joonistuskool. Joonistuskooli kõrval kujunes mitmete baltisaksa kunstnike õpingute kohaks Saksamaa kunstiakadeemiad või Peterburi, sageli oli tegemist aga lihtsalt iseõppijatega. Paremate teenimisvõimaluste tõttu valisid baltisaksa kunstnikud Peterburi tihtipeale kas ajutiseks või püsivaks elu- ja töökohaks. Kuni sajandi lõpuni olid peamiselt baltisaksa kunstnikud need, kes vahendasid siinsesse kunstiruumi Euroopas vaheldunud kunstistiile. Kohalike baltisaksa aadlike ja linnakodanlaste õdusale ja turvalisele elulaadile vastas eriti hästi kodu ja perekonda
peituvat ilu ja võlu, vaid võtavad neid kui paratamatut elu osa. Kuid need tavalised, nii igapäevased tarbeeesemed võivad olla ka ilusad. Neis peitub oma sõnum ühiskonnale. Kunstnikud on jäänud ise endaks, hoolimata teiste inimeste arvamusest, sest looming on mõeldud eelkõige neile, kes suudavad sellest midagi välja lugeda ja mõelda, mida kunstnik sellega öelda tahtis. Esimesi kunstinäitusi hakati korraldama siis, kui avati esimesed Kunstiakadeemiad, et ostjatele näidata uute kunstike loomingut. Tänapäevaks on kaotanud see algeline näitus oma mõtte. Inimesi sel ajal huvitas see, et kunstik oleks kuulus, nüüd on aga niipalju kunstike, et ostetud saab see töö, mis pakub vaatajale enim naudingut. Pealegi on tekkinud uut moodi näitused, publiku sokeerimiseks ja kunstiku soov tuntust koguda või lihtsalt näitused mõnest aktuaalsest teemast. Näiteks valimis teemaline näitus, mis toimus 3
skulptuur, graafika) KUNSTITEOS on idée teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine. KUNSTNIKU ROLLID Antiikaeg Roomas olid kunstnikeks orjad, kuid siiski hinnati ka nende käsitööoskust, kunstikel oli käsitöölise status Renessanss endiselt staatuselt käsitööline, kuid neid peeti geeniusteks, tekkis metseenlus e. kunsti toetamine. Klassitsism tekivad kunstiakadeemiad, väljub käsitöölise staatusest 20. sajand boheemlased, said kuulsaks alles peale surma, mässasid õpetlase staatuse vastu. KUNSTILIIGID on visuaalse kunsti nähtused, mille tunnuseks on selle loomise vahend. Klassikalised 5 kunstiliiki: ARHITEKTUUR 1. sakraalarhitektuur religioossed ehitised: kirik, kabel, klooster, temple 2. profaanarhitektuur ilmalikud ehitised: loss, pale, linnus, raekoda, elamu SKULPTUUR kõvast materjalist loodud mahuline kujund 1
Selle tulemusena tekkisid ka uued kujutava kunsti suunad, mida varem ei tuntud. Näiteks maastikumaal, portreemaal, nartüürmort ja nn igapäevaelustseenid. · Skulptuur vabanes keskaegsest seotusest kirikuarhitektuuriga. Skulptuur tuli linnatänavatele. · Arenesid edasi kunstnike tehnilised oskused (perspektiivi-, proportsiooni- ja värviõpetus, teadmised inimese anatoomiast jm). Vaatepunkt muutus subjektiivseks. · Tekkisid kunstiakadeemiad, suurenes kunstidevaheline kokurents. Teatud kunstid, kus oli võimalik harjutamise teel oskusi parandada, nende tähtsus tõusis. Tekkisid ka konfliktid. Tekkis spetsialiseerumine. Oli palju selliseid, kes treenisid üht kunstiala ja teistele väga palju tähelepanu ei pööranud. · Leon Battista Alberti (1404-1472) pani aluse kujutava kunsti teooriale: kirjutas teoreetilisi käsitlusi maalikunstist, skulptuurist, arhitektuurist. Selgitas, millised
annaabi.ee 
