kui varem ja see aeg kujunes talle väga viljakaks. Kristjan Raud-i lemmikteemad olid läbi aegade Eesti loodus ja mütoloogia, rahva elu. Eriti kuulsateks said 1935 ilmunud eepose "Kalevipoeg" 5. trüki illustratsioonid. See teema oli teda võlunud juba Tartu päevil, aga erakordne vastutustunne ja enesekriitika ei lubanud tal tollal selle ülesande kallale asuda. Kristjan Raud-i 75- sünnipäeva tähistamiseks kuulutati 3. III 1940 välja temanimeline kunstiaasta, mis jäi ühtlasi viimaseks iseseisvusaegseks suureks kultuuriaktsiooniks. Eesti riigi loomisele kaasa elanud kunstniku saatus oli näha tollase omariikluse lõppu. Tallinnas Nõmmel asub Kristjan Raua majamuuseum. Looming Kristjan Raud oli Eesti Muuseumi Ühingu rajajaid ja esimehi. Loonud peamiselt söe- ja pliiatsijoonistusi, vähem õli- ja temperamaale, kasutanud ka guassi ja akvarelli. Need kujutavad tahva elu ja saatust, loodust, inimese tundeilma jm. Muhus
sündis tütar ja kaks poega, 1929 valmis maja Nõmmel. Paraku jagus õnne kõrvale õnnetustki - 1930 suri Kristjani lähim sõber, vend Paul Raud, kes oli andekas portretist, kuid kunstnikuna siiski venna varju oli jäänud. Elu viimasel perioodil tegeles Kristjan loomingulise tööga rohkem kui varem ja see aeg kujunes talle väga viljakaks. Kristjani 75- sünnipäeva tähistamiseks kuulutati 3. III 1940 välja temanimeline kunstiaasta, mis jäi ühtlasi viimaseks iseseisvusaegseks suureks kultuuriaktsiooniks. Eesti riigi loomisele kaasa elanud kunstniku saatus oli näha tollase omariikluse lõppu. Kristjan omistas elus suurimat tähtsust tööle oma rahva heaks. Eluõhtulgi kirjutas ta sõber Karl Eduard Söödile: "Tahaks vaba ja segamata olla, tahaks ometi veel sedateist ütelda, veel palju ütelda ja ikka jälle midagi uut ... nii lõpmatuseni." Kristjan Raua loomingust
enamikust ühiskondlikest kohustustest. Nüüd said talle esmatähtsateks kodu ja looming. Kunstniku perre sündis tütar ja kaks poega, 1929 valmis maja Nõmmel. 8 Kristjan Raud elu lõpul Elu viimasel perioodil tegeles Kristjan Raud loomingulise tööga rohkem kui varem ja see aeg kujunes talle väga viljakaks. 1935 ilmus tema kuulsaim töö: "Kalevipoja" illustratsioonid. Kristjani 75. sünnipäeva tähistamiseks kuulutati 3. märtsil 1940 välja temanimeline kunstiaasta, mis jäi ühtlasi viimaseks iseseisvusaegseks suureks kultuuriaktsiooniks. Eesti riigi loomisele kaasa elanud kunstniku saatus oli näha tollase omariikluse lõppu. Kristjan omistas elus suurimat tähtsust tööle oma rahva heaks. Eluõhtulgi kirjutas ta sõber Karl Eduard Söödile: "Tahaks vaba ja segamata olla, tahaks ometi veel sedateist ütelda, veel palju ütelda ja ikka jälle midagi uut... nii lõpmatuseni."9 8 URL http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/
uurinud inimest. Viiralti meisterlikkus ei seiskunud, püüd kasutada üha täielikumalt oma ala võimalusi oli talle omane viimaste eluaastateni. Paljusid Viiralti töid võib nimetada tehnilisteks imedeks, ent tehnika polnud talle omaette eesmärgiks. Juba Dresdenis olevat ta 12 öelnud: ,,Tehnika peab olema omandatud nii, et sellele enam ei mõeldagi." 1940. aaastal kirjutas Hanno Kompus Viiralti väljapaneku puhul Kristjan Raua nimelise kunstiaasta avanäitusel: ,,Võiks arvata, et säärase suveräänse tehnika valitsemise juures võidaks kergesti libastuda sellega braveerimisele; kuid Viiraltile jääb tehnika selleks mis ta on - vahendiks. See ongi vahe virtuoosi ja kunstniku vahel." Kasutatud kirjandus : 1. ,,Eduard Viiralt" 185 reproduktsiooni, koostanud Mai Levin. Tallinn: ,,Kunst" 1985 2. http://estarts.ca/artist.php?id=39 3. http://www.nlib.ee/124 4. http://www.arileht.ee/artikkel/429317 5. http://www.artun.ee/
24. november ametisseõnnistamine toimus 2. veebruaril 2005. Eesti euromündi kujundusvõistluse võitis Lembit Lõhmus; tema kujundatud müntide detsember ühel küljel on Eesti kaardi kontuur. 2005 Statistikaameti andmeil oli Eesti rahvaarv 1 347 510, neist eestlasi oli 922 989 ehk 1. jaanuar 68,5% rahvastikust; Eestis elas inimesi 123 rahvusest. Algas kunstiaasta. Torm ujutas üle ligikaudu veerandi Pärnu ja Haapsalu linnast ning tekitas suurt kahju 9. jaanuar kogu lääne- ja põhjarannikule. Moskva patriarhi Aleksius II korraldamisel toimus Kremlis Venemaa presidendi V. 20. jaanuar Putini ja Eesti presidendi A. Rüütli kohtumine. Reformierakonna, Keskerakonna ja Rahvaliidu vahel kirjutati alla koalitsioonileping. 12
annaabi.ee 
