Liivi sõda Rootsi vaatenurgast Liivi sõja ajal oli Tallinnas palju neid, kellele tundusid sümpaatsemad Taani ja Rootsi. Rootsi ehk meie. Meie lipu all loodeti saabutada paremaid kaubandustingimusi. 1561. aasta juuni algul ajasime poolakad Toompealt välja ja kohe peale seda alistusid meile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinna linn meie kuningas Erik 14nda juhtimisel. Olime kehtestanud Põhja-Eestis Rootsi võimu. 1563. aastal läksid meie ja Taani kuningakojad omavahel tülli. Konflikt paisus Seitsmeaastaseks Põhjamaade sõjaks. Selle käigus vallutasime Hiiumaa, kus korraldasime sõjaretki Saaremaale. Läänemaal pidasime lahinguid taanlastega liidus olnud poolakate vastu. 1568. aastal tuli meie kodumaal, Rootsis, võimule Poola kuninga õemees Johan III. Ta parandas meie valulisi suhteid Poolaga. Juba 1570.ndal aastal sõlmisime Taaniga rahu. 1574. aastal ründasime Põltsamaad põletasime maha alevi, kuid kahjuks ei suutnud linnust vallutada
Nicola Amati õpilane oli aga Antonio Stradivari (1644-1737).Esimesed viiulid meisterdas ta juba kolmeteistkümne aastaselt.Andunud ainult oma tööle, ei lahkunud ta peaaegu kunagi Gremonast. Kui ta suri jäi temast maha ligi tuhat oma käega valmistatud viiulit, peale selle veel kolmsada alti, tsellot ja muud pilli, mille hulgas leidus ka võrratuid kitarre. Stradivari pille tellisid kõik tähtsad isikud nagu näiteks itaalia hertsogid, paavst ja kogu euroopa kuningakojad. Suurima tellimuse Stradivarile esitas Poola kuningas Augustus II-selt. Stradivari viiuleid on peetud kõige täiuslikumaks oma kuju ja tugeva kõla poolest. Stradivari kolmest pojast kaks olid samuti viiulimeistrid , kuid oma isa nad ei ületanud. Kolmas Cremona kuulus viiulimeistrite dünastia oli Guarneride suguvõsa. See perekond andis kolmest põlvkonnast viis meistrit. Kuulsam neist oli Giuseppe Guarneri (1687- 1743)
kaupade, teenudte turuväärtus. 3)Inimarenguindeks(IAI)-arvestab kolme asja: rikkust(SKP 1 elaniku kohta), haritust(kirjaoskuse tase+kooliskäimise võimaldamine ja tarve),eluea pikkust(sünniaegne ootus) Põhjariigid-hõive teenindussektoris,iive negatiivne,pikem eluiga,kirjaoskuse % suurem Lõunariigid-hõive primaarses, sekundaarses sektoris,iive positiivne,lühem eluiga, kirjaoskuse % väiksem.Tekkisid kolooniate tõttu(kuningakojad tahtsid rikkusi) Ümberasumiskoloonia-lähevad ise elama. Hilisagraalsed: Hispaania,Portugali kolooniad Ladina-Ameerikas. Varaindustriaalsed: 1)Euroopas oli demograafiline plahvatus(vajati uusi maid) USA-sse 2)vajati eksootilisi põllumajandussaadusi tööstuse tooraineks ja ka inimestele + Hilisindustriaalsed Majandusorganisatsioonid: EU-Euroopa Liit,27 riiki,kõige üldisem, kapitali,tööjõu,kaupade,teenuste vaba liikumine.
Mina saan sellest ütlusest aru nii, et teda ei huvitanud riigi heaolu, vaid tema enda heaolu. Ta tegi mida ta tahtis ja keegi ei saanud teda takistada. Ta arvas, et on saanud võimu otse jumalalt ja, et võib hakata kohe seadusi välja andma. Tema valitsemis aega loetakse kogu Euroopas absolutismi kõrgajaks. 7. Millist mõju avaldas Versailles` õukond teiste Euroopa maade õukondadele? See oli väga suur, võimas, uhke ja paljud teised tahtsid ka endale selliseid õukondi. Kõik kuningakojad üle Euroopa püüdsid järele arvata sealseid kombeid. Senisest enam hakkas kuningaid huvitama kunst ja kirjandus. Prantsuse keel asendus ladina keelega. Sealt sai alguse ka moetegemine ja mitmeid köögikunsti oskuseid. Just Louis XIV aegsel Prantsusmaal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. 8. Hinda Louis XIV kirikupoliitikat. Põhjenda oma hinnangut. Louis XIV oli ise katoliiklane ja talle ei meeldinud hugenotid. Sellepärast kiusas ta neid taga ja tühistas neile antud õigused
· Matusekombed (põletusmatuse kõrval 13. saj) · Pronksristikesed kaelaehtena (12. saj) · Vene laensõnad rist, papp, raamat. Liivimaa ristisõda 1. Ristisõjast huvitatud ringkonnad a. Katoliku kirik paavsti juhtimisel: · Usu levitamine ja poliitilise mõju laiendamine Vene õigeusu arvel. · Venemaani jõudmiseks tuli enne alistada Baltimaade rahvad. b. Feodaalid: · Taani ja Rootsi kuningakojad nägid sõjas võimalust võimupiiride laiendamiseks. c. Saksa kaupmehed: · Soovisid kontrollida kaubateid Läänemerest läbi Liivimaa Vene kaubalinnadesse. 2. Läänemere piirkond 12. sajandi II poolel a. Hoogustus Põhja-Euroopa kristlaste sõjategevus kohalike paganate vastu. · Alistati lääneslaavi hõimud. b. Jõuti Läänemere idakaldale Väina jõe äärde. · Saksa kaupmehed ja misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. c
kallis lõhnaõli, mida kasutati ohtrasti. Louis XIV käis vannis ainult üks kord aastas. 1640.a. on kirja pandud soovitus: mõnikord peaks vannis käima, iga päev käsi ja sama tihti ka nägu pesema. 1672.a. saadeti kellelegi Itaaliast kingituseks seepi, sellele oli lisatud üksikasjalik kasutamisõpetus. Louis XIV õukond tõusis Euroopas kiiresti juhtpositsioonile. Tema õukonnatseremooniaid ja rõivastust järgisid teised Euroopa kuningakojad mitu aastakümmet. Barokkrõivastus Alates 17 saj. on Prantsusmaa põhiline moe dikteerija. Barokkrõivad kujutasid endast sünteesi eelnevatest ja uutest suundadest Hollandi ja Prantsuse aristokraatia moest. Barokkrõivastusele oli iseloomulik lopsakas maaliline figuur, vaba rõivastuse juurde kuulus aeglane "ujuv" liikumine ja keeruline tseremoniaalsus. Rõivastus oli ekstsentriline ja luksuslik, väga dekoratiivne ja rikkalikult kaunistatud. Kaunistuselementidena kasutati kõikidel
valitses Louis XIII, kes otsesest riigi juhtimisest ei hoolinud ning loovutas selle kardinal Richelieule. Pärast Louis XIII surma päris Prantsuse trooni tema viieaastane poeg Louis XIV, kes valitses aastail 1643-1715 . Päikesekuninga valitsusajal rajati Versailles'i loss ning rajati suur hoolikalt kujundatud park . Louis XIV ajal hakati valmistama jäätist ja vahuveini, tema edevuse ja suurejoonelise õukonna võtsid eeskujuks ka paljud teised kuningakojad. 3. Kodusõda Inglismaal 1625. aastal võimule tulnud Charles I üritas valitseda Inglismaad absolutistlikult, kuid rahvale see ei meeldinud ning tekkisid vastuolud kuninga ja puritaanide vahel. 1642. aastal puhkes Inglismaal kodusõda kuninga ja parlamendi vahel, mis lõppes sellega, et kuninga väed kaotasid ning Charles I hukati. Järgmiseks tuli Inglismaad valitsema lordprotektor Oliver Cormwell, kes kuulutas Inglismaa
Martin Luther (1485-1546) protestantliku reformi inspireerija- ei soovinud lahku lüüa vaid reformida piibli interpretatsiooni- igaüks ise. Pattude andeks andmine (indulgentsid). Jean Calvin- 1509-1564- kalvinism: prantsuse teoloog ja protestantlik reformaator, Piibel- jumalat tuleb austada. 30- aastane sõda (1618-1648) Väga julm sõda. Sillaks kesk- ja kaasaja vahel. I sõda religiooni üle (katoliiklus, protestantism) reformism. II sõda poliitika üle?- Ühel pool Austria ja Hispaania kuningakojad, teisel- Taani, Rootsi, Holland ja Prantsusmaa. Katoliiklus- peavool. Protsetantism- vastasvool ja Reformijad- kahe vahepealsed. Westfaali rahu 4 faasi- I Boheemia faas (Tsehhis alguse, mäss algab) II Taani faas (sõda sai üleeuroopaliseks, Taani sekkus territooriumi pärast. Habsburgid on edukad). III Rootsi faas (Rootsi kui suuriigi esiletulek Euroopas.) IV Prantsusmaa faas (viimane välisriikide sõda Saksamaa pärast. Võidukad prantslased ja rootslased. Kaotajad Habsburgid.
kuningavõimu vastaselt meelestatuid ning kuningale ebasümpaatseid inimesi. Järgnevalt anti välja "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis sätestas riigi kodanike põhiõigused. Tehti veel viimaseid katseid monarhia kindlustamiseks (kaotati feodaalsüsteem, riigistati kirikumaad jne), kuid opositsioon nõudis jätkuvalt kuninga tagasiastumist. 1791 28. veebruar Pistodade Päev (rojalistide ülestõus). Paavst ja Euroopa ülejäänud kuningakojad mõistavad revolutsiooni hukka ning teised monarhid pakuvad Louis XVI'le abi. 1792 aprillis kuulutatakse sõda Austriale ning kuningas Louis XVI võetakse ühes oma naise Marie Antoinette ja lastega vahi alla. Seaduslikult oli kuninga ametikoht selleks ajaks juba kaotatud ja Louis'e üle mõisteti kohut kui tavainimese üle. Septembris 1792 tuleb kokku Rahvuskonvent ning hääletuse tulemusena saab Prantsusmaast Vabariik
annaabi.ee 
