Mõis 17.sajandil Tartu 2018 Mida tähendab mõis? Majandusüksus ja ettevõte Hoonetekompleks Haldusüksus ja territoorium Maastikukujunduslik objekt Piirkonna elu-olu ja kultuuri keskus Alatskivi mõis Reduktsioon 1680-1710 Võeti aadlikelt mõisad tagasi Karl XI kunigale Põhjused Rahapuudus Maapuudus Algataja: Karl XI Tulemus: maksude laekumise tõus Mõisate ajalugu Arenesid välja linnustest Vasallide tähtsus hakkas kasvama Rüütlimõis 8 erinevat mõisa tüüpi 500 mõisa 17. s algul 1000 mõisa 17. s lõpul Mõisa majandus Peamine sissetulek: vili Kõrtsid, õllemüük Vähe karjakasvatust Talupoegade kohustuslikud annetused Mõisat juhtis opman Tori mõisa kõr
Kalevipoeg Seitsmeteistkümnes lugu Eestis oli õnnerikas aeg ja palju lapsi. Linnatark Olev oli ehitanud kindlused ja tornid. Sõja kartuses joosti oma kodudesse peitu. Kalevipoeg hakkas inimesi kokku koguma, et moodustada uued linnad. Viru randa saabusid sajad sõdalased, tuhanded tapjad ja piinajad. Jooksupoiss läks seda Lindanissa kunigale kuulutama. Seda kuuldes hüppas Kalevipoeg hobuse selga ja hakkas vapralt sadama poole ratsutama. Ta võttis endaga kaasa kanged kannupoisid ja võidumehed. Nii hobused kui mehed olid uhkelt rüüdes. Kalevipojast ja tema tegemistest kõneldi kui jumalast. Piigad vaatasid imetlusega mehe tegemisi ja olid tema nimel kõigeks valmis. Kalevipoeg asus sõjateele. Viru väljad olid võõraid täis, nad rüüstasid, piinasid ja tapsid. Sõtta astusid ka Sulevipeog, Alevipoeg ja Olevipoeg
Valgusajastu 17. sajandil kujunes Euroopas uus mõtteviis, mida nimetati Valgustuseks. See mõttevool hindas Inimmõistust ja katsetustega saadud teadmise, vastandades end niimoodi keskajale. Valgustus andis ka olulise tõuke teaduse ja kultuuri arengule ning suurendas sallivust teiste uskude suhtes. Kõige kuulsamateks valgustajateks olid prantslased: Montesquie Pidas parimaks parlamentaalset Monarhiat. Seadusandlik võim kuulugu parlamendile, kunigale jäägu täideaatev võim. Nii takistab üks võim teist omavolitsemast ning kodanike vabadus on kõige paremini kaitstud Voltaire Kõige kuulsaim prantsuse Valgustaja. Ta ei uskunud Demokraatiasse. Rahvas peab olema haritud. Valgustatud absoluutne riigikord kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud Monarh. Ta sattus oma kirjatööde pärast vanglasse ning hiljem elas ta Inglismaal nagu paljud teised valgustajad. Rousseau Kõik inimesed peavad olema võrdsed
tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse * linna- ja maakirikud Põhja-Eestis paekvist, Lõuna-Eestis punasest tellisest, eriti tuntud Tartu Jaani kirik oma terrakotaskulptuuridega, Saaremaal ehitusmaterjaliks dolomiit Jüriöö ülestõus 1343-1345: Poliitiline eellugu: · Harju-Viru maa kuulus Taani kunigale, aga ta ei suutnud seda valitseda ja plaanis maha müüa. · Vasallid kartsid kaotada oma laialdasi vabadus. · Ordu ja Taani kuninga vaheline ostu-müügi tehing oli juba sisuliselt ära otsustatud, maa ülemineku aeg oli veel kokku leppimata. Seda otsustasid ära kasutada harjulased, kes soovisid oma vabadust taastada. · Ülestõusu valmistati ette põhjalikult ja seda suudeti hoida sakslase eest salajas hoida. Põhjus: eestlaste soov taastada muistne iseseisvus.
kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse * linna ja maakirikud PõhjaEestis paekvist, LõunaEestis punasest tellisest, eriti tuntud Tartu Jaani kirik oma terrakotaskulptuuridega, Saaremaal ehitusmaterjaliks dolomiit Jüriöö ülestõus 13431345: Poliitiline eellugu: · HarjuViru maa kuulus Taani kunigale, aga ta ei suutnud seda valitseda ja plaanis maha müüa. · Vasallid kartsid kaotada oma laialdasi vabadus. · Ordu ja Taani kuninga vaheline ostumüügi tehing oli juba sisuliselt ära otsustatud, maa ülemineku aeg oli veel kokku leppimata. Seda otsustasid ära kasutada harjulased, kes soovisid oma vabadust taastada. · Ülestõusu valmistati ette põhjalikult ja seda suudeti hoida sakslase eest salajas hoida.
röövimine. Hakkas kujunema feodalism. Kõige tähtsam oli Frangi riik, mida 5.-7. sajandil valitsenud Merovingide dünastia on andnud nime kogu ajastule. Kirik oli ainus kindlama ilmega asutus. Ristiusk oli peamine üldkultuurilise ja kunstilise järjepidvuse kandja. Roomast päritud kunstivormide kõrval levisid barbarite rahvakunsti vormid. Idagoodid rajasid 5.sajandi lõpul Põhja-Itaaliasse oma riigi peallinaga Tavennas. Sinna ehitati mauseleum kunigale Theoderichile. Seda mauseleumi katab ühest kivist kupper, läbimõõduga 10m . Roomaaegsete käsitööalade viljelemine jätkus mitmel pool, nt Reini jõe orus, kus valmistati roomapäraseid metallist jooginõusid ning keraamilisi ja klaasist esemeid. Sarfkofaagide tehnika lihtsustus, relfeefid muutusid peaaegu tasapinnaliseks. Realistlik kujutamine hääbus ja asendus geomeetrilise abstrakse dekooriga.
Mida aeg edasi, seda rohkem hakati seda vaatlemist umbusaldama. 2) linna telgede määramine. Põhja-lõuna ja ida-lääne suunaline. Põhjasuund oli tähtsam. Põhi cardo. Roomas hästi ei õnnestunud reljeefi pärast. Keldid põletasid linna maha 390 ekr. Kui oli võimalus, siis jälgiti telgede määramist. Müütiline linnapiir- pomoerium= pomeerium. Ei tohtinud läbi viia matmisi linna sees. Etruski kuningate võim oli absolutistlik. Kunigale kuulus tsiviil ehk ilmalik võim, militaarne võim, juriidiline võim, religioosne võim. Kuniga amet ei olnud päritav, määras senat või rahvakoosolek- sõjaväelise ühiskonna ilming. Hakkasid kujunema rooma institutsioonid, ka perekonna ja ühiskonna struktuur. Civitas´e moodustab gents´e- suured perekonnad, hõimud. gentsidesse kuuluvad ühise esivanemaga hõimud. Naistel oli rohkem õigusi ja neil olid eesnimed. Kui naistel oli eesnimi, siis see näitas, et neil oli teine
annaabi.ee 
