muutumine Rahvastiku Palju lapsi, vähe Laste ja vanurite Laste osatähtsus Laste osatähtsus vanuseline vanureid, keskmine osatähtsus suureneb väheneb, vanurite väike koosseis eluiga vaid 40-45a osatähtsus suureneb Lääne-Euroopas 15.sajandil 1750-1900 20.saj I poolel praegu Eestis Kuni19.s keskpaigani 19.saj. lõpul 20.saj. II poolel praegu Riigid selles Aafrika ja Okeaania Nigeeria, Alzeeria, Ladina-Am, USA, Saksamaa, Hispaania, ajajärgus hõimud Afganistaan Ida-Eur riigid, Brasiil Jaapan,Rootsi, Soome Demograafilise ülemineku teooria: seletab muutusi rahvaarvu muutumises, sündimuses, suremuses, mille tagajärjeks on rahvaarvu ja vanuskoosseisu muutus.
aastal Põltsamaalpastori ametisse asunud August Wilhelm Hupel pidas kirjavahetustkorrespondentidega üle Eesti- ja Liivimaa, kogudes andmeid Eestimaa ja rahva kohta. Kogutud materjal ilmus trükituna mitmes väljaandes: Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland, NordischeMiscellaneen ja Neue Nordische Miscellaneen. Hupeli töödes ilmus kaesimene joonistus rahvarõivais eestlastest Eesti perekond Põltsamaaltavalises rõivastuses. Meeste ja naiste põhiliseks ülerõivaks, kuni19. sajandi keskpaigani samuti kõige pidulikumaks rõivaks oli villasest riidest händadega pikk-kuub. Kuuel olid kaarjalt seljale ulatuvad küljeõmblused, mille kohalt vööjoonelt algavad voldid jäid taha. Need nn hännad pressiti tihedateks voldikimpudeks. Naiste kuubi kaunistati punase kaarusnööriga. 1865 on hakatud naestele puusadega kuubesi ka 3 voldilisi õmblema. 1868 hakati krooketega kuubesi tegema. Krookitud kuue ülemine pool oli
paika) tempo kiireneb ning on dünaamiline tõus Impro - teos lõpeb järsult Kestus 5 min-paar tundi Igal teos erinev, uus teos, kuna impro raaga valitakse rangelt Pillid: Põnevad, huvitavad Palju löökpille ja värvipille, kulinaid seotud tantsu- ja teatrietendustega Keelpillid: suurus, kuju erinev NB! Oluline keeled 1)Põhikeeled 2)Põhikeelte all resonaatorkeeled 3)Burdoonkeeled Sitar 4-7 põhikeelt, all heliseb kuni19 resonaatorkeelt, saab häälestada, sõrmlaua küljes häälestuspulgad Kuulame: sitar Vina peetakse vanimaks pilliks (kasutavad looduslike materjale valmistamiseks) Sõrmlaud, kõlakast (2muna) juba juttu veedahümnides. Peetakse keelpillide kuningannaks. Sarod lauto taoline näppepill põhikeeled, resonaatorkeeled, burdoonkeeled, ümara kõlakastiga, mis on kaetud vibreeriva membraaniga (boanahk v. pärgament)
Suures koguses söödi sibulat ja küüslauku. Toitude maitsestamiseks kasutati juba 10.-11. Sajandil peterselli, ja vürtsidest aniisi, koriandrit, loorberit, musta pipart ja nelki. Liha keedeti alati kas hapukapsasupis või hautati pudruga. Praadimist ei tuntud. Enamlevinud lihaliigiks oli veiseliha, kuid samas vasikaliha oli rangelt keelatud. Piim ei olnud samuti igapäevane toiduaine. Aga olemasolul joodi piima värskena või hapendatult, valmistati kohupiima. Koort ja võid ei tehtud kuni19. Sajandini. Tehti erinevaid vedelaid kuumi toite ehk larpe. Teraviljaküpsetistest olid: Vatruskad. Ümmargused lahtised pirukad, mille täidiseks on kohupiim või harvem ka moos. Pliinid. Präänikud ehk meeleivad, milles mett on 50%, olid samuti teada-tuntud. Alates ristiusu tulekuga jagunes köök paastuajal lubatuteks (taime-kala-seeneroad) ja paastuajal keelatuteks (piima-muna-liharoad). Et üle poole päevadest aastas loeti
(aastates) 2006 2007 2008 2009 2010 -14 20 18 12 11 11 15-17 490 475 370 302 235 18-19 809 802 714 562 483 Kui eespool selgus, et abortide koguarv Eestis on aastate lõikes vähenenud, siis juuresolevast tabelist võib näha, et ka kuni19-aastaste tütarlaste seas on aastas tehtud abortide arv langenud 2010. aastaks 729 abordini. See näitab, et kuni 19-aastaste seas tehtud abortide arv väheneb paralleelselt Eestis tehtud abortide koguaervuga. (Eesti Abordiregister 1996-2010) 3.2. NOORTE SEAS TEHTAVATE ABORTIDE PÕHJUSED NING NENDE VÄHENEMISE PÕHJUSED Seksuaalhariduse ja nõustamine on paranenud ning see on tõenäoliselt aluseks teismeliste raseduste ja selle võrra ka abortide olulisele vähenemisele
Mõisa enda aadlik on kohtu eesotsas, appi on ta võtnud tp( enamasti 6 tp), kes on mõisnikul kaasistujad( hirsnikud), arutluse all peaasjalikult tsiviilasjad. Vaidlused tp endi vahel. Tp otsustamisõigus erinev. Varem ka kriminaalasjad nende kompetentsi all. 3) Tln linna kohtusüsteem, tegutses vabalt ja teistes sõltumatult. Linna elanikud ja kodanikud jäid selle jurisdiktsiooni alla. vaimulikud ei kuulunud linna õigusmõistmise alla. Sünnib 13 sajandil, muutumatult läheb edasi kuni19 saj kohtureformini. I instants oli alam e foogtikohus. Eesistuja foogt, kuid ka teise linnaelanikke selle töösse kaasatud. Selle pädevuses lihsad mittekriminaalasjad. mitmed võlaküs ja arusaamatused, pärandiküs jms. II astme kohus oli Ülemkohus e raad ise. Rida asju, mis tulevad otse ülemkohtu kompetentsi( kriminaalasjad enamasti). Nt tsiviilasjad olid võla ja kaubandusasjad, pärandus, eeskosteajsad,kinnisvaraülekanded, objektide, maade/alade rentimine
annaabi.ee 
