indiviididel on kindel omadus. Kui hulga suurus täpsustatakse arvudega, saame statistilise üldistuse, kui aga piirdutakse sõnadega nagu enamik, paljud, suurem osa jne, on tegu mittestatistilise induktiivse üldistusega. Statistilise induktiivse üldistuse võivad kummutada alternatiivsed või uuemad statistilised andmed, samas kui arvude abita sõnastatud induktiivse üldistuse puhul jääb ebamääraseks, missugune olukord oleks kummutus. Presumptiivne üldistus - seda laadi üldistus ütleb, kuidas asjad tüüpiliselt, tavaliselt või esimeses lähenduses on. Presumptiivne üldistus on loomulik ja vajalik eriti olukorras, kus valitseb info või aja nappus ja tuleb kasutada esimesi mõistlikuna tunduvaid eeldusi (ka siis, kui olukord kiiresti muutub). Induktiivse üldistuse puhul on vähemalt mingid andmed selle kohta, kas nii-öelda + ja - juhtumite vahekord on ühe või teise alternatiivi kasuks
(1) Kui isik S on kaheldamatult teadlik sellest, et tema ise eksisteerib, siis eksisteerivad ka asjad ruumis väljaspool S-i (Kant). 6 Andrus Tool / Klassikaline saksa filosoofia / FLFI.01.020. (2) Isik S on kaheldamatult teadlik sellest, et tema eksisteerib (Descartes). (3) Niisiis: eksisteerivad asjad ruumis väljaspool S-i, s.t. idealism on väär. Tõestus väitele (1), millest tuleneb idealismi kummutus: olgu S suvaline isik: (a) S on kaheldamatult teadlik sellest, et tema enda eksistents on ajaliselt määratletud. (b) Eksistentsi määratletus ajas (olemasoluna, mis läbi aja kulgeb ja ajas muutub) eeldab millegi püsiva tajumist, mille suhtes oleks olemasolu ajas määratletav. (c) Millegi püsiva tajumine on esile kutsutud millegi püsiva poolt. (d) See püsiv ei eksisteeri S-is.
Väliselt võib jääda mulje, et üleminekul ühelt teoorialt teisele toimub teadmise akumuleerumine. Kuid Popperi järgi ei ole see nii. Suurim panus, mida teooria saab teadusliku teadmise kasvu anda, on uued probleemid, mida ta püstitab. Teadus algabki probleemi püstitamisega. Selle lahendamiseks luuakse luuakse teooriad, mille kummutamine loob uusi probleeme jne. Skemaatiliselt näeb see välja nii: Teooria 1 Probleem 1 Teooria 2 Kummutus Probleem 2 Teooria n Teaduse progress seisneb probleemide sügavuse ja kompleksuse kasvamises. “Iga probleemi lahendus tekitab uusi lahendamata probleeme; seda enam, mida sügavam on esialgne probleem ja mida julgem on lahendus. Mida rohkem ja sügavamaid teadmisi me maailmast saame, seda teadvustatumad, spetsiifilisemad ja selgepiirilisemad on meie teadmised sellest, mida me ei tea, s.o. teadmine oma teadmatusest” [seals., lk. 1850-1851].
Veri on rüvetanud elamise maise inimesi tapetakse koidiku valgega... Kärner aga kirjutas nii: Tapp, verine kättemaks, sõdade, nälgade lummutus Maa kaevanud ainsaks on laipade, raibete hauaks, õhk taudi miasmidest moondunud kooljate lauaks. Sest aeluse palavik, viina ja mürkide kummutus. M. Underi ekspressionistlikud luuletused "Appihüüd", "Surm", "Surnute rongkäik", "Laatsarused", "Mardus" jt on enamasti pärit luulekogudest "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1923). Valdavaks on hävingu, lootusetuse ja surma meeleolud. Verine kodusõda, rahvahulkade kannatused panid poetessi kannatama koos kannatajatega. Seetõttu jäi Underi naiselik luule kaasatundvaks, siiraks, kuid jõuetuks. Ja jälle vaibuvad kõik verejoad,
näidatatakse, et on kaks erinevat asja ja seega ei teki vasturääkivust. Milline on see eristus? Erilaadse seostamine (lk 117). kaks väidet käivad erinevate kohta. loe vabadusest ja vabadusemaailmast – oluline Kanti eetikas! Teaduse ja moraali eristus ja vahekord. Referaadis peab prg 53 siiski refereerima! Prg. 55. teoloogiline idee – idee jumalast. Puhta mõistuse ideaal (lk 123). Kant võttis teiste jumalatõestused (eelmine kursuse aine) ja ütles, et kõik on väärad ja kummutus need. Antinoomia on osa, mis väärib enamat tähelepanu, siis teoloogilise idee analüüs oli see, mis inimestele mõju avaldas. Filosoofia roll sel ajal oli ratsionaalselt põhjendada kõike – ka jumalaolemasolust. Kõik millesse usutakse, on ratsionaalselt põhjendatud. Kant ehk „kõige purustaja“: tõestuse näivus jumalatõestustes; minnakse nendega väljaspool kogemust, sest Jumal on midagi väljaspool aega ja ruumi asuvat. Omada ratsionaalset põhjendust Jumalast on