Mingid noored jõlkusid temaga natuke autoaknast vms. (pointless) 3. Peatükk Persikovil selgus käes Selgus, et valgusvihus oli üks erepunane kiir eriti selge ja jäme. Kohas, kus "punane mõõk" klaasist läbi läks kihas vilgas elu, samal ajal kui kiirest kõrval loivasid amööbid loiult ringi. Hallid amööbid trügisid kulendeid välja ajades kõigest väest punasesse vööti ja elustusid seal otsekui imeväel. nad tulid parves ja võitlesid koha eest kiires. rikkudes ja kummutades kõiki senituntud seadusi, sigisid nad tema silme all. nad pooldusid ja kumbki pool arenes kahe sekundi jooskul uueks organismiks. mõne silmapilgu jooksul suutsid need aga taas poolduda. peagi jäi ruumi väheks ja algas võitlus. vastsündinudki tormasid reavukalt üksteisele kallale - ellu jäid vaid kõige tugevamad ja suuremad. lõppseltskond ellujäänuid olid 2 korda suuremad kui tavalised amööbid ja silmapaistvalt tigedad ja agressiivsed. Katsete tulemusena järeldas prof
loominguliseks edasiarendamiseks. Selle asemel püüti leida kreeklaste teooriatest juhiseid praktiliseks eluks ja moraalseks käitumiseks. Näiteks stoitsistlikku õpetust saatusele allumisest tõlgendasid roomlased eelkõige üleskutsena järgida esivanemate kombeid ja täita oma kohust isamaa ning riigi ees. Rooma vabariigis sõltus poliitikute edukus oluliselt sellest, kuidas nad suutsid senatis, rahvakoosolekul või kohtutes oma vastaste seisukohti kummutades veenda teisi omaenda vaadete õigsuses. See tingis suure tähelepanu kõnekunstile. Kuna kõnekunst oli juba varem teinud suuri edusamme Kreekas, siis kasutasid rooma kõnemehed – oraatorid – meelsasti kreeka eeskujusid. Oli üsna tavaline, et noored Rooma aristokraadid käisid Kreekas sealsetelt kõnemeestelt õppust võtmas. Paljude Rooma oraatorite ja õpetlaste seas tõuseb suurkujuna selgelt esile vabariigi viimastel aastakümnetel tegutsenud Cicero
Liberalismi idee on seega põhiseaduse üheks, kuid mitte ainsaks nurgakiviks. Vabaduse kõrval on põhiseaduse teksti autorid püüdnud väärtustada ka sotsiaalset turvalisust, mainides õiglust, sotsiaalset õigusriiki ja õigust riigi abile puuduse korral (preambula, §-d 10, 28 lg 2 lause 1). Materiaalse kriteeriumi kui sellise vastu kõneleb lisaks see, et ta on liialt seotud ühe kindla riigikontseptsiooniga. Kummutades puhtalt liberaalse riigikontseptsiooni, ei pea paika ka selle alusel rakendatav põhiõiguste materiaalne määratlus. Sama kehtib ka kõigi teiste riigikontseptsioonide kohta. Materiaalne kriteerium muutub seega ebaadekvaatseks, kui selle aluseks olev riigikontseptsioon vaidlustatakse. Põhiõigused formaalses tähenduses on kõik Eesti Vabariigi põhiseaduses sisalduvad individuaalsed õigused. Otstarbekohasem on siduda põhiõiguse mõiste formaalse kriteeriumiga
Ak. skepsise silmapaistvaim esindaja Karneades Küreenest (214-129). Ei kirjutanud, tema ideid ta õpilaste töödes. Kritiseeris kõiki kaasaegseid filos. õpetusi, eriti stoikusid. Kahtles teadmimse võimalikkuses, tõekspidamiste tõelevastavuses, tõe kriteeriumides ja millegi tõestamise võimalikkuses. Nn. kindlatele tõdedele võib üksnes omistada teatud määral tõenäosust. Kritiseeris ägedalt stoikude teoloogiat ja nende rahvapärast polüteismi mitte seda kummutades, vaid selle kõige tõestamatust näidates. Noorem skepsis õilmitses Aleksandrias (Akadeemiast surus eklektism ta välja). Väljapaistvaim esindaja Ainesidemos toetub pms. Pyrrhonile. Tema kool tegutses Aleksandrias veel III saj. pKr., seal on õpetanud Sextus Empiricus (analüüsis loogilise süllogismi kõlbmatust väidete tõestamiseks). 57. Filosoofiline eklektism Filosoofilise eklektismi kujunemist on mõjutanud kahesugused tegurid. Kultuuriloolised, mis
Hegeli õigussüsteemi uurides jõudis vastupidisele järeldusele, et ühiskondlikmajanduslike suhete süsteemi ei määra riik, vaid need suhted määravad riigi. Ühiskonna arengus on määravad tootmissuhted. Sõnastas oma ajaloolise materialismi seisukoha: ühiskonna ajalooline praktika on ühiskonna muutumise ja tunnetamise põhitegur. Filosoofia tuleks muuta maailma revolutsiooniliselt ümberkujundavaks vahendiks. Tahtis Hegeli teooriat klassivõitlusest praktikasse pöörata, kummutades idee kuninglikust autoriteedist usulises mõttes. Temast sai tasapisi radikaalne riigiõõnestaja, kusjuures tema teooria juhtivaks jõuks oli klassivõitlus. Marx on üks mõjukamaid intellektuaale ( Westrum 91 ), PhD sotsiaalfilosoofias, spetsialiseerus siis poliitökonoomikale rõhutades sotsioloogia majanduslikke ja poliitilisi aspekte. Kuna kritiseeris poliitikuid, paljastas korrumpeerunud valitsusametnikke ja vaeste olukorda, saadeti Saksamaalt välja. Kirjutas päris vingelt, tegi
annaabi.ee 
