PINDPINEVUS, MÄRGAMINE, KAPILLAARSUS. 1. Selgita mõisteid: kohesioonijõud-jõud aine ja osakeste vahel vedelikes (Elavhõbedatilka hoiavad koos tugevad kohesioonijõud.) adhesioonijõud-vedeliku osakeste ja pinna osakeste vaheline jõud (seisuhõõrdumine, kleepumine ja tahkiste märgumine.) 2. Kuidas tekib pindpinevusjõud? Anna lühike selgitus. Tekib seetõttu, et vedelik käitub nii, nagu oleks ta kaetud elastse pingul kummikilega ning seetõttu üritab ta oma pinda alati muuta minimaalseks. 3. Miks on vihmapiisk alati kerakujuline? Mõjuvad kohesioon ja pindpinevus ning kera pind on minimaalne. 4. Mida iseloomustab pindpinevustegur? Näitab kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta. 5. Milline seos on pinnaenergia ja pindpinevusjõu vahel? Pindpinevusjõu tööenergia allikaks on vedeliku pinnaenergia. 6. Mis on märgamine
maksimaalse veeaurukog, mis samadel füüsikalistel tingimustel selles gaasis maksimaalselt sisalduda võib e kuni jõutakse kastepunktini, seda väljendatakse protsentides. Näitab mitu % mood veeauru rõhk sellest veeauru rõhust, mis sellel temperatuuril seda õhku küllastaks. Pindpinevusjõud- vedeliku pinna puutuja sihis panna piirjoonega risti mõjuvat jõudu, mis püüab vedeliku vaba pinna suurust ähendada. Tekib kuna vedelik käitub nii nagu oleks ta kaetud elastse pingul kummikilega ning seetõttu üritab oma pinda alati muuta minimaalne. Pindpinevusjõud hoiab väikesed kastepiisad enamvähem kerakujulised. Pindpinevustegur, mis on arvuliselt võrdne jõuga, millega vedeliku pind tõmbab 1 m pikkust pinnapiirjoont. Pindpinevusteguri ühikuks on 1 N/m = 1 J/m2 . Pindpinevustegur sõltub ka vedeliku temperatuurist : mida kõrgem on temperatuur, seda väiksem on pindpinevustegur. Samuti sõltub pindpinevustegur vedelikus olevatest lisanditest
= const a) Isobaariline protsess: rõhk on const V/T = const b) Isotermiline protsess: Temperatuur on const pV = const c) Isohooriline protsess: Ruumala on const p/T = const 45.Vedelikud, pindpinevus ja pindpinevusjõud Pindpinevus on vedelikele omane nähtus, mis iseloomustab vedeliku pinnal olevaid molekulide vahelisi jõude. Nende jõudude toimel käitub vedelik, nagu oleks ta kaetud elastse pingul kummikilega, mille tõttu üritab ta oma pinda alati muuta võimalikult minimaalseks (st. vedeliku väline pindala oleks võimalikult väike). Pindpinevusjõud on vedeliku pinnal olevate vedeliku molekulide omavaheline tõmbejõud, mille toimel üritab vedeliku piisk võtta vähima pindalaga (sfäärset) kuju. 46.Absoluutne ja relatiivne niiskus Absoluutne niiskus on ühes m3 –is gaasis leiduva vee(auru) mass grammides (g/m3) Relatiiivne e
lähedal. Kui nüüd panna kummikilele veerema kuullaagri kuulikesed, siis ei veere nad otse üle kile, vaid hakkavad ümber suure kera tiirlema otsekui planeedid ümber Päikese (joon 2.3) Antud analoogia pole aga täielik, sest kõverdunud on üksnes ruumi kahemõõtmeline Joon. 2. 3 lõige ehk kummikile pind, aga aeg on jäänud Analoogia kummikilega puutumata, nii nagu ta on Newtoni teoorias. Kile keskel asetsev suur kera kujutab massiivset keha, näiteks tähte. Seevastu relatiivsusteoorias on aeg ja ruum Kera raskus kõverdab kilet tema ümber. See kõverus hälvitab kilel veerevaid kuulikesi, nii et nad hakkavad suure keha ümber
purunemist koormamisel. Kambri kaant läbib varras, mille kaudu saab proovikeha koormata vertikaaljõuga ja mõõta selle pikkuse muutumist. Kambrit täitva vedeliku kaudu tekitatakse horisontaalsurve pinnaseproovile. Pinnasest vee väljavoolu võimaldamiseks kaetakse pinnaseproovi otsad vett läbilaskvate plaatidega, mille tagant kulgevad kraanidega varustatud torud. Torude kaudu saab vajadusel mõõta poorivee rõhku. Kambrisse asetatav proovikeha ümbritsetakse õhukese kummikilega eristamaks teda kambrit täitvast vedelikust. Täiuslikumad seadmed võimaldavad mõõta proovi horisontaaldeformatsiooni, mahu muutust, poorivee survet proovi keskel ja muuta automaatselt vastavalt kavandatud programmile horisontaal- ja vertikaalsurvet. Kolmtelgse surve seadme skeem 1) Katsekeha, 2) Kummikelme, 3) Silinder, 4) Vedelikuga täidetud katsekamber,
modelleerides ruumi kõverdumist Päikese lähedal. Kui nüüd panna kummikilele veerema kuullaagri kuulikesed, siis ei veere nad otse üle kile, vaid hakkavad ümber suure kera tiirlema otsekui planeedid ümber Päikese (joon 2.3) Antud analoogia pole aga täielik, sest kõverdunud on üksnes ruumi kahemõõtmeline lõige ehk kummikile pind, aga aeg on jäänud Joon. 2. 3 Analoogia kummikilega puutumata, nii nagu ta on Newtoni teoorias. Kile keskel asetsev suur kera kujutab massiivset keha, näiteks tähte. Seevastu relatiivsusteoorias on aeg ja ruum Kera raskus kõverdab kilet tema ümber. See kõverus hälvitab kilel veerevaid kuulikesi, nii et nad hakkavad suure lahutamatult kokku põimunud
kulgevad kraanidega varustatud torud. Torude kaudu saab vajadusel mõõta normaalselt konsolideerunud savil on 10 kuni 15 ja ületihenenud savil 15 kuni kontaktpinged mõnedes punktides võivad ületada hõõrdejõu, samal ajal poorivee rõhku. Kambrisse asetatav proovikeha ümbritsetakse õhukese 20. Küllaltki palju on uuritud eesti savide tugevuse sõltuvust esmajoones kui tervikuna pinnase nihketugevus ei ole ammendatud. Pingete kummikilega eristamaks teda kambrit täitvast vedelikust. Täiuslikemad veesisaldusest. leidmiseks tulevad lahendada koos tasakaalu võrrandid, geomeetrilised seadmed võimaldavad mõõta proovi horisontaaldeformatsiooni, mahu 1.1.7.4 Savi pikaajaline ehk igitugevus Seni vaadeldud savi tugevuse pidevustingimused ja pingeid ning deformatsioone siduvad füüsikalised
Kambri kaant läbib varras, mille kaudu saab proovikeha koormata vertikaaljõuga ja mõõta selle pikkuse muutumist. Kambrit täitva vedeliku kaudu tekitatakse horisontaalsurve pinnaseproovile. Pinnasest vee väljavoolu võimaldamiseks kaetakse pinnaseproovi otsad vett läbilaskvate plaatidega, mille tagant kulgevad kraanidega varustatud torud. Torude kaudu saab vajadusel mõõta poorivee rõhku. Kambrisse asetatav proovikeha ümbritsetakse õhukese kummikilega eristamaks teda kambrit täitvast vedelikust. Täiuslikemad seadmed võimaldavad mõõta proovi horisontaaldeformatsiooni, mahu muutust, poorivee survet proovi keskel ja muuta automaatselt vastavalt kavandatud programmile horisontaal- ja vertikaalsurvet. Võrreldes lõiketeimiga on kolmtelgsel survel pingeseisund proovikehas ühtlasem. Teatud kontsentratsioon esineb ainult proovi otstes. Kuid kuna purunemine toimub keskosas, ei mõjuta see tulemusi
annaabi.ee 
