korda tegin, pugedes aina karedamasse kesta, kuni vaid vähesed tundmused suutsid sellest läbi tungida. Praegu vist ei suuda enam miski. Ma kannan kivist kasukat" ja kuidas võinukski minna teisiti, kui enda lapse, sõbrad, naise, pere kaotanud mees leidis oma rahva päästja kuid kedagi polnud enam päästa. Kas meie kaunis esivanemate keel pole samuti määratud hääbumisele, kui me kõik meretagust kummardame ning võõrsõnu liiga kergelt kohe omaks võtame? Kas eesti rahvas pole kaotamas midagi kõige kallimat ja lähedasemat, kui oma esivanemate tavad ning kombed unustab? Kas kanname kivist kasukat või annab veel midagi ja kedagi päästa ? Väljasureva keele lugu on alati ühtviisi kurb ja seda kurbust ei kahanda romaani kestel ootamatult ka see, kui inimesed oma algsetest eluviisidest loobuvad ja uue elu omaks võtavad. Paralleele nüüdisajaga annab tõmmata nii- ja teistpidi
Paradiisi näol on tegemist ühe koha ja ajaga. Raamat koosneb kirjadest Paradiisist, mis on kirjutatud seitsme päevaga niisamuti nagu Jumal lõi selle maailma. Tegu ongi looga looga sellest kohast ja nendest inimestest. Neil lugudel on palju jutustada. Paradiis räägib, kuidas tõeline inimeselikkus, mida me otsime ka armastuses, kohutab meid hoopis eemale. Inimene ei talu selle tõelist palet ning iga kord, kui me sellele peeglile liiga lähedale kummardame, kohkume eemale ja põgeneme. Inimesena ajame taga täiuslikkust kõiges, kuid reaalselt on täiuslikkus kohutav ja võõras. Võib-olla just see võõrus tõukab meid tagasi. Liigse otsimise ja sundimise tulemuseks on pettumus ja langus. ,,Kuidas ometi ei suuda me olla täiuslikud? Kas ma olen kehvem kui teised?" Vastuseks on ei, aga seda on ju raske taibata. Mõistlik on kohe alguses endale teadvustada, et inimesena pole me kõiges kõige paremad ning täiuslikkuses ei peitu õnn.
siis lahendan ristsõnu. Noogutan, muigan ning siis kirjutan. Selle sama poosi ja asendiga toetumisel, seda kes kellega räägib. See psüholoog, kes Eestis abiellus, on öelnud, et mitte see, mida abielupaarid omavahel räägivad, vaid, kuidas nad räägivad, selle järgi võib öelda, kas nende suhe püsib või mitte. Mäletate ma rääkisin positiivsest ja negatiivsest kehahoiakust, Diana ja Charles'i näide, enamuse piltide peal on teise poole seljaga, algusest peale. Me kummardame ette, me hoiame aegajalt silmsidet ja me ei tee tüdinenud nägu pähe, kui me kuulame, kui kellelgi on olnud tüdinud nägu, siis ma olen läinud ja küsinud tema arvamust antud asjast. Toetab ja julgustab sõnadega. Hea kuulaja kasutab aktiivset kuulamist. Mida hea kuulaja väldib ja ei tee? Hea kuulaja väldib moraali lugemist, ähvardamist, nõuandmist, alandamist, õpetamist. Õpetamise all on mõeldud uute asjade selgitamist, vaid vanade asjade õpetamist, ülekordamist.
4.3. Vooremaa 1991-1992 32. Kümnendat aastat püsib Viljandis traditsioon korraldada kaunis ,,Ugala" teatrimajas jõulu- ja näärinädalal laste talvepidusid kogu Lõuna- ja Kesk-Eesti lastele (Allik:1992). Hea, et ,,Ugala" oli võtnud vaevaks korraldada midagi nii toredat laste jaoks ajal, kui suur osa peresid oli materiaalsetes raskustes. Rasked ajad liidavad ja siis ei peeta tähtsaks niivõrd raha kui hoolimist ja üksmeelt. 33. Eesti Vabariigi aastapäeval kummardame tänus ja lugupidamises nende kangelaste ees, kes saatuslikel päevadel 1918-1920 ohverdasid oma elu Eesti vabaduse eest. Nüüd, olles vabal maal, pettusid paljud, sest arvasid, et vabal maal jookseb kõik vaevata suhu, kuid vaid ränga tööga saavutatakse Eestis inimväärne elu ja jõutakse Euroopa rahvaste perre. Tulevik kuulub Eesti rahvale vaid siis, kui ta on üksmeelne, sisemiselt tugev ja terve (Isotamm: 1992).
Olles absoluutselt hea, peab ta soovima seda likvideerida. Olles kõikvõimas peab ta suutma kurjuse likvideerida. Kuid kurjus on maailmas olemas. Võimalikke lahendusi: (I) Aristotelese Jumal oli kõikvõimas ja hea, aga ta ei olnud kõiketeadev inimestest ja kurjusest. (II) Jumal ei ole kõikvõimas, ta on mõneti nagu meie kooskannataja (manihheism). Inimesele on antud vaba valik. Kurjus on maailma tekkinud vabaduse kurja kasutamise tõttu. (III) Jumal, keda me kummardame, ei ole hea (IV) Me ei saa aru, mis on hea. (V) Kurjuseta pole headusst. (VI) Jumal on loonud kõikidest maailmadest parima. Enam parimat pole võimalik luua. Agnostik jälgib õpetust, mis eitab Jumala olemasolu. Agnostitsism mõne väite tõesust ei ole võimalik teada saada Ateist ei usu, et Jumal on olemas. Teist usub jumalat kui absoluuti kõikide atribuutidega. Deist Jumal on algpõhus, kes lõi Universumi ja loodusseadused, kuid ei ole isikuline ega immanentne.
Teise salmi ajal võtavad kätest kinni ja tantsivad, keerutavad või kõnnivad. (E. Aus. Beebi muusika 2. Kirjastus "Muusika" 1996. Lk 4) Tule, tule, sõbrake Tule, tule, sõbrake, anna mulle käeke. Üks ja kaks, üks ja kaks, tuju läheb paremaks. Laps kõnnib sõbraga koos kätest kinni, "üks ja kaks" ajal mõlemad plaksutavad. Koos hea meil olla :,: Koos hea meil olla, koos on hea meil olla. :,: Plaksutame nii, plaksutame nii. ... tervitame nii. ... kummardame nii. ... koputame nii. ... lehvitame nii. ... nägemiseni. (K. Rüütli. Päikene. Laulud lastele. Tartu 2004. Lk 21) 11.7. Minu pere ja kodu Eesti lastelaul "Kus on minu koduke?" Kus on minu koduke, koduke nii armsake? Seal, kus isa, emake, sõsar, väike velleke (või vend ja väike õeke). (R. Päts, L. Kõlar. Klaveriõpik. Algosa. Lk 26) 28 Õpetajaraamat R. Päts "Emale" Ema, emake, memme, memmeke,
Massikultuur on kultuuri tööstuse loodud ja see ei ole spontaanselt rahvaseat kerkinud. Kultuuri tööstus on sajandeid iseseisvana seisnud kõrgkultuuri kasutanud ja ka rahva seas spontaanselt tekkinud mässukultuuri ning need oma vahel ära seganud ja pannud inimesed arvama, et see kultuur, mida pakutakse on loodud inimesele, kuid tegelikult on inimene kultuuri tööstuse objekt. Ta ei ole kuningas. Kontserdile minnes me kummardame kontserdi pileti eest makstud raha.Kultuur on kaubastatud ja muudetud selliseks, mida saab igal pool üle maailma müüa. Kultuuri luuaks kultuuri tööstuses konveiermeetodil ja seal kasutataks ära staare jne. Kuid selline kultuur on jätnud juba oma jälje inimestesse, ta on mõjutanud tänapäeva rahvakultuuri ja kriitikud vaatavad sellele kahetise pilguga. ta on labane ja orjastav kuid siiski annab võimaluse midagi luua. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel
annaabi.ee 
