· Tsentraalvagu jaotab suuraju poolkera ülalt alla suundudes peaaegu pooleks: eesmiseks ja tagumiseks osaks. Külgvagu asetseb suuraju poolkera küljel, suundudes eest üles- ja tahapoole. 2. Suuraju hallaine, valgeaine ja tuumad Valgeaine müeliniseeritud aksonid, palju (aferentseid ja eferentseid) juhteteid Hallaine neuronite kehad, moodustavad suuraju koore Tuumad hallaine kogumid valgeaines Basaaltuumad paiknevad suuraju valgeolluses kummalgipool külgmisi ajuvatsakesi ringselt ümber ajutüve. Peamiseks funktsiooniks on motoorika koordineerimine ja lihastoonuse regulatsioon. 3. Suuraju koor. · Primaarsed alad - on seotud perifeersete struktuuridega, võtavad retseptoritelt vastu signaale, kontrollivad lihaste talitlust. · Sekundaarsed (assotsiatsiooni-)alad on perifeersete struktuuridega seotud üksnes primaarsete alade kaudu,analüüsivad retseptoritelt saabuvaid signaale, programmeerivad
müüritist. Selles seinas kantakse müüritise koormus realt reale ploki välis- ja siseseina kaudu. Sellega kaasneb nõue, et üksteise peal olevate plokkide põikseinad peavad müüris asetsema kohakuti. Kuna toetuspinda on vähe, siis peab see toetuspind olema maksimaalselt mördiga kaetud ja ärakasutatud. Suuremate koormuste puhul seinale betoneeritakse seina vertikaalsed õõned täis. Seda tuleks teha igal juhul ühe vertikaalse õõnsuse osas seinas kummalgipool ava Tühjade õõntega seina puhul on esmane, et kõik sängituspinnad oleks ühtlaselt mördiga kaetud ja plokkide vahelised vertikaalvuugid oleksid hoolikalt mördiga kaetud, täitebetooniga täidetud seina puhul peab tagama täitebetooni maksimaalse ristlõikepinna igas müüritise kohas ja täitebetooni maksimaalse tiheduse. Plokkidest müüritise ladumise ajal ei tohi mört kukkuda plokiõõntesse, mis hiljem takistab õõnte betoneerimist.
8. M – manomeeter ( näitab rõhku kohas kus ta ise on st manomeetri toru on veega täidetud 9. Rõhk pumba survetorus p= M+zm z m on kõrguste vahest põjustatud rõhk 10 Vaakum e. alarõhk (kohas kuhu on ühendatud vaakummeeter) Võrreldes üksiktoimekolbpumbaga on kaksiktoimekolbpumpade tootlikkus suurem ja vooluhulk ühtlasem . Ühesilindrilistel kaksiktoimekolbpumpadel on kaks töökambrit, üks kummalgipool kolbi. Kui ühes kambris on surve ,siis teises on imitakt. Kolvi liikumissuuna muutumisel imi- ja survepool muutuvad vastupidiseks.Et kolvivars vähendab ühe töökambri mahtu,siis surutakse sellest kambrist survetorruka vähem vedelikku. Silindrite töömahud : Vvas= (D²/4) S , Vpar= /4( D² – d²) S , kus d on kolvivarre läbimõõt. Kaksiktoimepumba jõudlus : Q = (2 D²/4 - d²/4) 60 S n v [m³/h ]
vedeliku ja kolvi vahele jääb õhutühi ruum (hõrendus) ja vedelik võib hakata keema. Survekäigu ajal surub kolb algul auru ,mis rõhu tõusul 23 kondenseerub ,millega pumbatava vedeliku hulk jääb silindri töömahust väiksemaks. 4 Kaksiktoime kolbpump. Võrreldes üksiktoimekolbpumbaga on kaksiktoimekolbpumpade jõudlus (e. tootlikkus) suurem ja vooluhulk ühtlasem . Ühesilindrilistel kaksiktoimekolbpumpadel on kaks töökambrit, üks kummalgipool kolbi. Kui ühes kambris on surve ,siis teises on imitakt. Kolvi liikumissuuna muutumisel imi- ja survepool muutuvad vastupidiseks. Et kolvivars vähendab ühe töökambri mahtu,siis surutakse sellest kambrist survetorruka vähem vedelikku. Silindrite töömahud : Vvas= (D2/4) S , Vpar= /4( D2 d2) S , kus d on kolvivarre läbimõõt. Kaksiktoimepumba jõudlus : Q = (2 D2/4 - d2/4) 60 S n v [m3/h ] Kuna kaksiktoimepumpadel toimub mõlema käigu ajal imemine ja
saavutatakse ploki suuruseksColumbiakivi. seinale betoneeritakse seina sama, mis eespool toodu. Kahekorruselise vertikaalsed õõned täis. Seda Õõntega plokke on võimalik raudbetoonvahelagedega tuleks täita mitmesuguse hoone puhul võib kandvad teha igal juhul ühe täiteainega ja armeerida. seinad (nii välimised kui vertikaalse õõnsuse osas siseseinad) teha seinas kummalgipool ava 38.Koormuse ülekandmine columbiakivi (uks, aken). Tühjade õõntega õõnesplokkmüüritises: vt 31 õõnesplokkidest, hoone seina seina puhul on esmane, et 39.Õõnsuste paksus t>=190 mm. kõik sängituspinnad oleks täisbetoneerimine Konstruktiivsed nõuded ühtlaselt mördiga kaetud ja õõnesplokkmüüritises: vt 32 seinte tegemisel on plokkide vahelised 40.Tugiseina töötamine: vt järgnevad
vahele jääb õhutühi ruum (hõrendus) ja vedelik võib hakata keema. Survekäigu ajal surub kolb algul auru ,mis rõhu tõusul kondenseerub ,millega pumbatava vedeliku hulk jääb silindri töömahust väiksemaks. Kaksiktoime kolbpump. Võrreldes üksiktoimekolbpumbaga on kaksiktoimekolbpumpade jõudlus (e. tootlikkus) suurem ja vooluhulk ühtlasem . Ühesilindrilistel kaksiktoimekolbpumpadel on kaks töökambrit, üks kummalgipool kolbi. Kui ühes kambris on surve ,siis teises on imitakt. Kolvi liikumissuuna muutumisel imi- ja survepool muutuvad vastupidiseks. Et kolvivars vähendab ühe töökambri mahtu,siis surutakse sellest kambrist survetorruka vähem vedelikku. Silindrite töömahud : Vvas= (D2/4) S , Vpar= /4( D2 d2) S , kus d on kolvivarre läbimõõt. Kaksiktoimepumba jõudlus : 54 Q = (2 D2/4 - d2/4) 60 S n v [m3/h ]
vedeliku ja kolvi vahele jääb õhutühi ruum (hõrendus) ja vedelik võib hakata keema. Survekäigu ajal surub kolb algul auru ,mis rõhu tõusul kondenseerub ,millega pumbatava vedeliku hulk jääb silindri töömahust väiksemaks. Kaksiktoime kolbpump. Võrreldes üksiktoimekolbpumbaga on kaksiktoimekolbpumpade jõudlus (e. tootlikkus) suurem ja vooluhulk ühtlasem . Ühesilindrilistel kaksiktoimekolbpumpadel on kaks töökambrit, üks kummalgipool kolbi. Kui ühes kambris on surve ,siis teises on imitakt. Kolvi liikumissuuna muutumisel imi- ja survepool muutuvad vastupidiseks. Et kolvivars vähendab ühe töökambri mahtu,siis surutakse sellest kambrist survetorruka vähem vedelikku. Silindrite töömahud : Vvas= (D2/4) S , Vpar= /4( D2 d2) S , kus d on kolvivarre läbimõõt. Kaksiktoimepumba jõudlus : Q = (2 D2/4 - d2/4) 60 S n v [m3/h ] Kuna kaksiktoimepumpadel toimub mõlema käigu ajal imemine ja