Võnkuvad osakesed · Heli sunnib võnkumisest, mis paneb aineosakesed liikuma niiviisi, et ühte kohta osakesed kuhjuvad, teises kohas aga nende hulk jällegi kahaneb. · Heli tekkib seal, kus leidub osakesi, mis võivad liikuda.(mustades aukudes ja tähtedes) · Maailmaruumis on helilained sageli sedavõrd suured ja aeglased, et nende sagedus moodustab miljondiku sellest, mida inimkõrv kuuleb. · Maailmaruumi objektid ümisevad, sumisevad või kumisevad madalamatel sagedustel 20 Hz · Inimese kõrv kuuleb sagedusi vahemikus 20-20 000 Hz · Helilaineid on võimalik registreerida alles siis, kui nad põhjustavad märgatavaid nähtusi keskkonnas Päike heliseb nagu kell · Päikese käitumist uurivad helioseismoloogid täheldanud perioodilisi helilaineid või võnkumisi, mis tekivad Päikese pinna all · Helilained tabavad esmalt Päikese pinda ning peegelduvad sealt tagasi tuuma Musta augu superbass
KESKAEG Sissejuhatus Euroopa kultuuriloostähistatakse mõistega "keskaeg" pikka ajajärku, mis jäi ühelt poolt kas Rooma impeeriumi jagunemise (395. a) või Lääne- Rooma riigi langemise (476. a.) ning teiselt poolt renessansiajastu (14.- 16. saj) vahele. Mõiste võtsid kasutusele itaalia humanistid, kelle eeskujul on seda kasutatud ka hiljem pigem negatiivse alatooniga. Keskajaks nimetatud ligi tuhandeaastast perioodi ei saa muidugi kirjeldada ühtsena, sest see hõlmab mitmeid vastuolulisi ajajärke. Vanarooma kultuuri viis lõpliku languseni Suur rahvasterändamine (5.- 7. saj), kui endise Lääne- Rooma riigi aladele tungisid peamiselt germaani hõimud ja aegamisi hakkasid kujunema uued riiklikud struktuurid. Varakeskajal kujunes ka läänekristlik kloostrikultuur, mille keskel elas sajandied nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks võib pidada Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal (8. ja 9. saj vahetusel), sellega kaasnes ni...
mina uneta. stants oktaav. Kaheksast värsist koosnev stroof, mille riimiskeem on tavaliselt: a b a b a b c c. Stantsid said tuntuks itaalia renessansiaja luules Lodovico Ariosto (1474 1533) ja Torquato Tasso (15441595) loomingus.Näiteks: Kui ruuged neitsid tulnd need maikuu päevad Ja udulikke helbelinikuid Nüüd hõljub aia kohal, okstesse nad jäävad Ning õhus õõtsuvad kui valged tuid. Kõik kaunidused, mis mu silmad näevad, On vastu võtmas kuningannat suid: Kuis kudrutustest kumisevad põõsad, Täis sädelust kõik peenrad kasterõõsad. (Marie Under.) stroof luuletuse sisu terviklik osa ning vormi põhiline väljendaja. Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlustest. stroofika stroofe käsitlev värsiõpetuse osa, mis tegeleb stroofide tekkeloo, kasutamise ja teooria uurimisega. süliriim vt riim.
mina uneta. stants oktaav. Kaheksast värsist koosnev stroof, mille riimiskeem on tavaliselt: a b a b a b c c. Stantsid said tuntuks itaalia renessansiaja luules Lodovico Ariosto (14741533) ja Torquato Tasso (15441595) loomingus.Näiteks: Kui ruuged neitsid tulnd need maikuu päevad Ja udulikke helbelinikuid Nüüd hõljub aia kohal, okstesse nad jäävad Ning õhus õõtsuvad kui valged tuid. Kõik kaunidused, mis mu silmad näevad, On vastu võtmas kuningannat suid: Kuis kudrutustest kumisevad põõsad, Täis sädelust kõik peenrad kasterõõsad. (Marie Under.) stiil suhtlusolukorrale ja eesmärgile vastav keelekasutuse viis; iseloomulik kujutus- või väljenduslaad (näiteks kõnestiil), tegevusviis (tööstiil), käitumis- ja elamislaad (elustiil). Kirjandusega seoses räägitakse kirjanduslikust stiilist ja sõnastusstiilist. stiiliviga kontekstiga sobimatu sõna või väljendi kasutamine.Näiteks: Ma pesen käsad puhtaks. (Õpilaskirjandist.)
435 Vahel läksid ta rõõmu välised avaldused hea teate puhul väga kaugele: nii lubas ta Charles Südi surma puhul annetada hõbedase eesvõre Saint-Martin-de-Tours'i kloostri altarile ja oma troonileastumisel unustas ta anda korraldusi oma isa matmiseks. «Aga majesteet!» hüüdis äkki Jacques Coictier. «Kuidas on lugu selle ägeda haigusehooga, mille pärast teie mind siia kutsusite?» «Oo!» vastas kuningas. «Ma kannatan tõesti väga, vader Jacques. Kõrvad kumisevad, ja rinda kraabivad mul tulised rehad.» Coictier võttis kuninga käe ja katsus asjatundliku näoga ta pulssi. «Vaadake, Coppenole!» ütles Rym tasakesi. «Seal ta nüüd istub Coiotier' ja Tristani vahel. See on kogu ta õukond. Arst enda jaoks ja timukas teiste jaoks.» Kuninga pulssi katsudes ilmus Coictier' näkku järjest suurem rahutus. Louis XI vaatas talle veidi kartlikult otsa. Coictier muutus silmanähtavalt süngemaks. Sel mehel oli ainsaks
ja Ollino puudus väga sagedasti. Kord, kui Slopasev sellest mürast tüdines, tuli ta poisse vaigistama. Aga enne ukseavamist põgenesid kõik, laua äärde jäid ainult Indrek ja Elbe. ,,Kes siin karjus? Mis kisa see oli?" päris Slopasev. ,,Kus? Millal?" küsis Elbe üllatatult vastu. ,,Aga siinsamas, minu toa ukse taga," seletas Slopasev. ,,Meie olime kogu aeg siin ja lugesime, aga pole midagi kuulnud," ütles Elbe. ,,Teil kumisevad ehk kõrvad, härra õpetaja." ,,Ivan Vassiljevits, Ivan Vassiljevits!" hüüdis Slopasev oma kaaslast ja, kui see uksele ilmus, ütles ta temale: ,,Kuulake, mis nad räägivad. Nemad ütlevad, et siin pole keegi karjunud. Aga te ju kuulsite ometi selgesti, mis?" ,,Üsna selgesti, päris selgesti, Issand halasta!" kädistas Voitinski. ,,Luiskate, mu härrad, luiskate, jumala eest!" lisas ta viisakalt juurde, sest alkohol tegi ta ikka viisakaks. ,,Luiskate, jumala eest, mu härrad
annaabi.ee 
