peegeldumist läbib fookuse; B) fookusesse suunatud kiirt, mis pärast peegeldumist on optilise peateljega paralleelne; C) sfääri keskpunkti C suunatud kiirt, mis pärast peegeldumist läheb sama teed tagasi. D) peegli keskpunkti langenud kiirt, mille peegeldumisnurk optilise peatelje suhtes võrdub langemisnurgaga optilise peatelje suhtes (kuna läätse keskpunkti läbiv kiir ei murdu, siis ka peegli keskpunkti langev kiir murdu, küll aga peegeldub). Joonis 10: Kujutise leidmine kumerpeeglis. Joonis 13: Valguse murdumine kumerläätses (vasakul) ja nõgusläätses (paremal). Igal läätsel on kaks fookust, mille fookuskaugused on võordsed. 3.3.1 Kujutise leidmine kumerläätse puhul. Kumerlaats koondab valguskiiri. Kui lääts on õhuke, siis kasutatakse kujutise konstrueerimisel esemest vääljuvatest kiirtest vähemalt kahte järgmisest kolmest: K) optilise peateljega paralleelset kiirt, mis parast laatse labimist läbib fookuse;
ongi otsitavaks ristsirgeks. Kumer- ja nõguspeegel Kiirte käik tasapeeglis Tasapeeglile langev valgusvihk sellelt peegeldudes oma kuju ei muuda paralleelne valgusvihk jääb paralleelseks hajuv hajuvaks ning koondav koondavaks. Kui valgus langeb peeglile peegelpinnaga risti (langemisnurk on 0°), siis on sama suur ka peegeldumisnurk ning valgus pöördub tuldud teed pidi tagasi langev kiir ja peegeldunud kiir kattuvad. Kiirte käik tasapeeglis Kiirte käik kumerpeeglis Peegli raadiuse sihilist joont, mis ühendab peegelpinna keskpunkti peegli kumeruse keskpunktiga nimetatakse peegli peateljeks. Kõik peegli peateljega paralleelselt peeglile langevad kiired peegelduvad hajuvaks valgusvihuks selliselt, nagu oleks neil kõigil üks ühine alguspunkt peegli fookus. Kui valgus langeb peeglile suvalise nurga all, tuleb toimida samuti nagu tasapeegli puhul. Pea meeles, et kumerpeeglile on ristsirgeks langemispunkti ja peegli kumeruskeskpunkti ühendav sirge.
Nõguspeeglid. Kui fookuses paikned hästi väike valgusallikas, siis pärast peegeldumist peeglis me saame peaaegu paralleelse valgusvoo. Sellisel põhimõttel töötab prozektor. Kujutise konstrueerimine nõguspeeglis: a > 2f Kujutis on tegelik, ümberpööratud, vähendatud. a, k ja f´i vahel kehtib samuti järgm. seos: f < a < 2f Kujutis on suurendatud, ümberpööratud ja tegelik. a < f Kujutis on näiv, samapidine ja suurendatud. Kujutise konstrueerimine kumerpeeglis. Kujutis on näiv, samapidine ja alati vähendatud. Sfääriliste peeglite kasutamine. 1) reflektorteleskoop 1675- Newton. Seal on põhiosaks nõguspeegel ja neid võib teha hästi suure diameetriga. Reflektorteleskoopide valmistajana on maailmas hästi tuntud Bernhard Schmidt. 2) prozektorid 3) meditsiinis 4) liikluses ja autodel 5) naerutoad
peegeldub paralleelselt optilise peateljega. 3) Kiir, mis langeb peeglile läbi optilise keskpunkti, peegeldub sama teed tagasi. 4) Kiir, mis langeb peegli poolusele, peegeldub tagasi sümmeetriliselt optilise peateljega. (Kujutise konstrueerimiseks piisab tavaliselt kahest valguskiirest) 24. Osata konstrueerida kujutist sfäärilises nõguspeeglis, kui ese asetseb kaugemal kui 2F; Fja 2F vahel; 2F kaugusel; F ja peegli vahel. 25. Osata konstrueerida kujutist sfäärilises kumerpeeglis. 26. Mida nim valguse murdumiseks? Valguse murdumiseks nim nähtust, kus valgus üleminekul ühest keskkonnast teise muudab oma levimissuunda. 27. Sõnastada valguse murdumisseadused. Joonis. Kirjeldused. Valem. 1) Valguse murdumisel on langev kiir, murdunud kiir ja langemispunktist keskkondade lahutuspinnale tõmmatud pinnanormaal ühes tasapinnas. 2) Langemisnurga ja murdumisnurga siinuste suhe on kahe koskkonna joaks jääv suurus.
peateljega paralleelne; C) sfääri keskpunkti C suunatud kiirt, mis pärast peegeldumist läheb sama teed tagasi. D) peegli keskpunkti langenud kiirt, mille peegeldumisnurk op- tilise peatelje suhtes võrdub langemisnurgaga optilise peatelje suhtes (kuna läätse keskpunkti läbiv kiir ei murdu, siis ka peeg- li keskpunkti langev kiir murdu, küll aga peegeldub). 10 Joonis 10: Kujutise leidmine kumerpeeglis. Edaspidi nimetatakse neid kiiri A, B, C ja D kiirteks. Sõltuvalt sel- lest, kas juttu on kumer- või nõguspeeglist, tuleb kasutada kumer- või nõguspeegli jaoks sobivaid kiire konstrueerimise eeskirju. 3 Valguse murdumine 3.1 Valguse murdumise seadus Kahe läbipaistva keskkonna lahutuspiiril valgus murdub, st. muu- dab oma levimissuunda. Muutuse suurus on määratud murdumis- seadusega, mille kohaselt valguse üleminekul ühest keskkonnast tei-
meistrid kinni pidasid näivad rikutud; lähedane tundub kaugena ja kauge lähedasena. Ruum tundub kõike endasse tõmbavat otsekui kuristik. Kõik muutub kaalutuks ja on kui tuli täidetud värelevast rütmist. Inimesi kujutab El Greco omamoodi. Nende keha 5 kujutamisel jõuab ta seaduspäraselt orgaanilise vormi deformeerimiseni. Paistab, nagu näeks kunstnik kõike kumerpeeglis, mis ei tähenda seda, et ta poleks loodust uurinud. Vastupidi- see oligi eesmärk- ta kujutas inimese kehaehitust eeskujulikult ning proportsioonide nihutamine pidi vaid visuaalset muljet tugevdama ja keha kasvu kujukamalt näitama. El Greco kõige tähtsamateks väljendusvahenditeks on valgus ja värv. Ta töötas ka päeval ettetõmmatud kardinatega ning tundus, nagu segaks päevavalgus tema sisemist valgust. Tema maalides olev valgus ei ole sama mis veneetsia kunstnike soe valgus, mis
annaabi.ee 
