o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga). Hellenid(nii nimetasid end kreeklased) barbarid(teised rahvad) KLASSIKALINE PERIOOD 500 338 eKr Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Kreeklased kujundasid ühtsuse kultuuri baasil keel kombed usund. Pindarose ja Aischylose loomeperiood Kreeka linnriikide seast kerkisid esile Sparta (range sõjaline sisekorraldus) ja Ateena (demokraatia, peamine kulutuuri-ja kaubanduskeskus Kreekas). Sophoklese tegevusaeg. Kujunes kaks võimukeskust Peloponnesose Liit (Sparta + Lõuna-Kreeka linnriigid) ja Ateena Mereliit (Ateena + Egeuse mere rannikul ja saartel paiknevad linnriigid). Esialgu oli tugevam Ateena Mereliit (valitseja Perikles). Pingelised suhted viisid Peloponnesose sõjani, mille tagajärjel saavutas Sparta (kes sõlmis suhted Pärsiaga) oma ülemvõimu. Sokratese tegevusaeg.
Sotsialism – Poliitiline ideoloogia, mis kaitseb vaeste huve rahumeelselt Kommunism – Vasakäärmuslik poliitiline ideoloogia, kus puudub sotsiaalne tugi ning tähtsal kohal on töölisklass Natsism – Paremäärmuslik poliitiline ideoloogia, mis toob tähtsale kohale rahvuse ülistamise ja ühtsuse, tihti vihates teisi rahvusi (Hitleri partei) Fašism – Äärmuslik poliitiline ideoloogia, mis väärtustab muistset kulutuuri ning valitsemine on vägivaldne (Benito Mussolini) Parempoolsed – Liberalism ja konservatism. Kaitseb jõukamate huve. Eraomandid Vasakpoolsed – Kommunism ja sotsialism. Erasektor on küll olemas, aga riik kontrollib seda karmilt. Taotleb võrdsust ühiskonnas Enamlased – Bolševikud. Lenini partei Demokraatia – Valitsusvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ja inimõiguste austamine.
ruumis ning mida saavad kogeda ainult need inimesed, kes selles ajas ja ruumis elavad. Kui see ajalooline hetk kaob minevikku, siis ka see tunde struktuur hakkab lagunema. Meil on praeug oma kultuur, 18.sajandil oli teine jne 2. Teine tasand: Kultuur ulatub tänapäevani. On vaja dokumenteeritud andmeid mineviku kulutuuri kohta 3. Kolmas tasand: On olemas suuured vahed kultuuri vahel mis on ning mis oli NT: Regati jäätis kunagise tunde struktuuri jäänus, mis tuuakse tänapäeval meie poeletidele, et tuua nõgukoudeajal elanud inimestele hubastust, kodusust jne. Culture of selective traditions Culture of selective tradition Ei täheda, et valitakse vaid parim
plaan riigieelarve. Piltlikult öeldes kujutab eelarve endast riigi rahakassa sisu kujunemist ja kasutamist, kajastades sellest rahaliste voogude liikumist sisse ja välja. Riigieelarve on finantsplaan, milles on ära toodud tulude allikad ja kulude suunamine. Kuid riigieelarve puhul ei ole tegemist ainult riigi finantside juhtimise ja arvestamisega, vaid see on ka majanduspoliitiline vahend, mille abil valitsus teostab tahtsamaid sotsiaal-, konjunktuuri-, kulutuuri ja poliitilisi eesmärke. Riigieelarve ülesanded võib grupeerida järgmiselt: 1. Põhiseaduslik ülesanne. Riigikogu poolt heaks kiidetud eelarve annab valitsusele õiguse kasutada riigi ressursse eelarve poolt ettenähtud eesmärkidel. 2. Poliitiline ülesanne. Eelarve on tähtsam vahend valitsuse ja riigikogu poolt seatud poliitiliste eesmärkide elluviimisel. Eelarve poliitilised ülesanded võib jagada:
kogemusega. o Kui TA on kolm keevitajat, üks on usaldusisik, aga tal ei ole üldse vaja enam keevitust vaja, keevitajaid pole enam vaja, siis koondab kõik töötajad ära. - võrrelda tuleb töötajaid, kes: o teevad sama või sarnast tööd (3-2-1-22-01) maaelu saadete T koondamine, kuna ei olnud kuulajaid. Vikerraadios on teisi toimetajad ka kulutuuri- ja kirjanduse jne. Kui võrrelda kõigi toimetajatega, siis jah maaelu T oli kõige staažikam ja parem (siis oli vana seadus – pidi eelistama kõige paremat t) – RK peab võrdlema maaelu toimetajatega mitte kõikide toimetajatega raadios VÕRDLEMA peab neid isikuid kes teevad sama või sarnast tööd!!
annaabi.ee 
