Lõppsaldo - võrdne algsaldo pluss sama poole käive miinus vastaspoole käive. Aktivakonto lõppsaldo leidmine- S1=S+DK-KK Passiva konto lõppsaldo leidmine- S1=S+KK-DK KONTO MUUDATUSED: - Aktiva konto muudatused. Paberil näited. - Kulukontod on oma olemusel aktiva kontod , perioodilised kontod ja on mõeldud kulude rühmitamiseks ja kogumiseks. Kontod perioodi lõpul suletakse. Näide paberil. – Tulukontod- pöördelised kulukontodele on nad siis passiva tüübilised kontod. Samuti perioodilised kontod, tulude kogumine toimub konto kreeditis. – Püsivad kontod-bilansiskeemist tuletatud kontod ja omavad aruande perioodi lõpul saldot. – Ajutised kontod- tuletud kasumi aruandest, (tulude, kulude kontod) ja nendel kontodel ei esine alg- ega lõppsaldosid. – Sünteetilised kontod-annavad ettevõtte varade kohustuste ja oma kapitali ning majanduslike protsesside kohta üldistatud andmeid. Näide paberil.
ekspedeerimisega seotud kulusid, mis kirjendatakse kasumiaruande kontol 31110 „Müüdud teenuste kulu“. Vaadeldes ettevõttes kasutatavat kontoplaani, sai töö autor teada, et kulukontode jaotus on väga ülevaatlik. Ettevõtte juhiga läbi viidud intervjuu käigus selgus, et kõik turustuskulud jaotatakse vastavalt kulu funktsioonile ja kulu eesmärgile ning ettevõtte tegevjuht kinnitab kuluarvel seda oma allkirjaga. Raamatupidaja kirjutab kuluarvele vastava kande, mis kulukontodele ja osakondadele antud kulu on tehtud ning sisestab kande majandustarkvarasse: D kulukonto ( jaotatuna osakondadele) D ostukäibemaks K võlg tarnijale. Iga algdokument saab unikaalse kandenumbri, mille alusel on seda kerge kaustast või arhiivist üles leida. Lõputöö autor vaatles käibeandmikus turustuskuludega seotud kasumiaruande kontosid ning tegi järelduse, et vaatlusperioodil on toimud kandeid alljärgnevates kasumiaruandega seotud kulukontode gruppides (vt
kirjeldatuga. Selline meetod võimaldab tsekkide sissekandmisel aega kokku hoida. Mis selle veelgi paremaks teeb on asjaolu, et kande saab samuti sinna samasse kõrvale vormistada. Enne tuleb kasutada Subtotalseid, mis summeerivad üksikud netokulud ja käibemaksud kokku ning näitavad kui suure summa ühekuiselt koos käibemaksuga aruandvad isikud kulutasid. Kande loogika järgi kantakse kõik kulutused vastavatele kulukontodele ja eraldatakse kogu sisendkäibemaks aruandekuul. Kuna teostatakse aruandekuu koondkanne, siis hoitakse taas kokku aega, selle asemel, et kõik tsekid eraldi sisse kanda. 2008.a. sularahatsekkide detsembrikuu koondkanne: D 4100 (Söödakulud, sööda transport) 4 292,08 D 4600 (Transpordikulud ostul) 51,70
kirjeldatuga. Selline meetod võimaldab tsekkide sissekandmisel aega kokku hoida. Mis selle veelgi paremaks teeb on asjaolu, et kande saab samuti sinna samasse kõrvale vormistada. Enne tuleb kasutada Subtotalseid, mis summeerivad üksikud netokulud ja käibemaksud kokku ning näitavad kui suure summa ühekuiselt koos käibemaksuga aruandvad isikud kulutasid. [1] 13 Kande loogika järgi kantakse kõik kulutused vastavatele kulukontodele ja eraldatakse kogu sisendkäibemaks aruandekuul. Kuna teostatakse aruandekuu koondkanne, siis hoitakse taas kokku aega, selle asemel, et kõik tsekid eraldi sisse kanda. 2008.a. sularahatsekkide detsembrikuu koondkanne: D 4100 (Söödakulud, sööda transport) 4 292,08 D 4600 (Transpordikulud ostul) 51,70
· Konto lõppsaldo-lõpp jääk asub algsaldo poolel. · Lõppsaldo - võrdne algsaldo pluss sama poole käive miinus vastaspoole käive. · Aktivakonto lõppsaldo leidmine- S1=S+DK-KK · Passiva konto lõppsaldo leidmine- S1=S+KK-DK KONTO MUUDATUSED: - Aktiva konto muudatused. Paberil näited. - Kulukontod on oma olemusel aktiva kontod , perioodilised kontod ja on mõeldud kulude rühmitamiseks ja kogumiseks. Kontod perioodi lõpul suletakse. Näide paberil. – Tulukontod- pöördelised kulukontodele on nad siis passiva tüübilised kontod. Samuti perioodilised kontod, tulude kogumine toimub konto kreeditis. – Püsivad kontod-bilansiskeemist tuletatud kontod ja omavad aruande perioodi lõpul saldot. – Ajutised kontod- tuletud kasumi aruandest, (tulude, kulude kontod) ja nendel kontodel ei esine alg- ega lõppsaldosid. – Sünteetilised kontod-annavad ettevõtte varade kohustuste ja oma kapitali ning majanduslike protsesside kohta üldistatud andmeid. Näide paberil.