teostamiseks. o KULUKOHTADE analüüs o Kulukoht on määratletav osa või punkt ettevõtte tegevusprotsessis, milles on eristatav teatud kululiigi teke ehk kus kulud esinevad. o Kulukohtade alusel saab kanda mingid kululiigid kulukandjatele o Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus üldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. o Kulukohana vaadeldakse teatavat määratletavat osa või punkti ettevõtte tegevusprotsessist, milles on eristatav teatud kululiigi teke. Näiteks võib olla kulukohaks hankeosakond ja ettevalmistusosakond. o Kulukohtade arvestuse põhiülesanded: o · üldkulude või teatud otsekulude tekkimise jälgimine konkreetsetes tekkimise kohtades (kulukohtades), o · konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes,
Praktikas esinevad sageli kaks korrastamist vajavat momenti. Esiteks, kulukohad on määratletud liialt üldiselt ja mittehomogeensete protsesside lõikes. Peamiste tootmise kulukohtadena vaadeldakse praktikas näiteks erinevaid tootmisjaoskondi ja abitootmise jaoskondi. Paljudel juhtudel ei ole nimetatud jaotustase piisav kulukoha määramiseks, sest jaoskonna siseselt on eristatavad mitu erinevat tehnoloogilist kompleksi e liini. Näiteks, tööstuses vaadeldakse kulukohana sageli ühte tootmistsehhi. Samas toodetakse selles tsehhis mitut erinevat tootegruppi kui kulukandjat. Erinevate tootegruppide tootmiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogilisi komplekse, millistega kaasneb erinev kulude tekkemehhanism. Järelikult ei ole mõttekas vaadelda kulukohana tsehhi vaid vähemalt erinevaid tehnoloogilisi liine erinevate tootegruppide tootmiseks. Juhul kui tsehhis toodetakse ainult ühte tootegruppi, võib kulukohana vaadelda ka tsehhi.
kartulikasvatus, pakkimisosakond); · turustuse kulukohad (näiteks turustusosakond, reklaamiosakond); · üldhalduse kulukohad (näiteks arvepidamise osakond, personali osakond, juhtkond); · muud kulukohad (näiteks remonditöökoda, ettevõtte söökla, arhiiv). Kulukohtade kujundamisel tuleb silmas pidada, et neid ei määratletaks liiga üldiselt. Näiteks määratletakse kulukohana territoriaalne osakond, kuid osakonnas toodetakse mitut erinevat toodet. Seega tuleks kulukohana vaadelda mitte kogu osakonda, vaid näiteks konkreetset farmi. 4. Kuluarvestuse põhimõtted Vastavalt sellele, millist infot ja millistel eesmärkidel juhtkond vajab, pannakse paika kuluarvestuse põhimõtted. Samaaegselt võib kuluarvestus toimida nii ühte kui ka mitut põhimõtet järgides. Esmalt jaguneb kuluarvestus täiskulu- ja osakuluarvestuseks.
KULUKOHTADE analuus Kulukoht on maaratletav osa või punkt ettevõtte tegevusprotsessis, milles on eristatav teatud kululiigi teke ehk kus kulud esinevad. Kulukohtade alusel saab kanda mingid kululiigid kulukandjatele Kulukohtade arvestus peab selgitama, millistes ettevõtte struktuuri või põhitegevuse protsessi osades erinevad kululiigid tekivad. Kesksete aspektidena vaadeldakse selles kuluarvestuse lõigus uldkulude jaotumist kulukohtade lõikes. Kulukohana vaadeldakse teatavat maaratletavat osa või punkti ettevõtte tegevusprotsessist, milles on eristatav teatud kululiigi teke. Naiteks võib olla kulukohaks hankeosakond ja ettevalmistusosakond. Kulukohtade arvestuse põhiulesanded: uldkulude või teatud otsekulude tekkimise jalgimine konkreetsetes tekkimise kohtades (kulukohtades), konkreetsete tootmistegurite mõju kontroll kuludele kulukohtade lõikes,
Mittekontrollitavad kulud aga sellised , mille suurust juht ei saa mõjutada- need ei anna mingit infot juhi tegevuse kohta. 30.Kulukohtade arvestuse olemus. Juhtimisarvestuse ülesanne ( kitsamas lõikes kuluarvestuse ülesanne)on luua võimalus jälgida millistes konkreetsetes punktides majandusüksuse tegevuses tekivad kulud. Vastava arvestuse kujundamisel tuleks lähtuda majandusüksuse juhtimisstruktuurist, tehnoloogilisest protsessist ja nendevahelistest seostest. Kulukohana vaadeldakse teatavat määratlevat osa või punkti majandusüksuse tegevusprotsessist, milles on eristatav teatud kululiigi teke. Kulukohtade arvestuse aluseks on objektiivne kululiikide arvestus. Kulukohtade arvestus on omakorda ühenduslüliks kululiikide ja kulukandjate arvestuse vahel. Arvestusprotsessis seostatakse kulukohad vastavate vastutuskeskustega (kulukeskused ). Vastutuspõhise arvestuse lähtepunktiks on majandusüksuse struktuur, kus on selgelt eristatud erinevad
annaabi.ee 
