Üksiktoote või teenuse kuluarvestus (output costing) kasutatakse organisatsioonides, kes toodavad ainult ühte toodet või osutavad ainult ühte teenust. - Operatsioonikulu arvestus (operation costing system) Juurutamise protsess (läbiva harjutuse põhjal) o Kulukandjate valik o Protsesside ja tegevuste määratlemine o Tegevustele põhjendatud kulukäituri(te) valik ja mõõtmine o Kulukogumite moodustamine o Kululiikide (ressursside) arvutamine o Kululiikide paigutamine (allokeerimine) ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse o Tegevuste (kulukogumite) kulukäituri(te) määra arvestamine o Tegevuse (kulukogumi) kulude jaotamine kulukandjatele o Aruandluse kujundamine - Eesmärkide püstitamine (nt õigete hinnakujundusalaste otsuste tegemiseks informatsiooni saamine)
Kulukogumid – kululiigi, kulukandja ja kulukäituri kombinatsioon. Näited: kulukoht Avalik liinivedu - Tootmise kaudkulud: kulukäitur – reiside arv, kulukandjad – bussidepuhastamine, dispetšeri siseteenus, piletimüügi veebilahenduse väljatöötamine, sõiduplaani koostamine Juurutamise protsess: kulukandjate valik, protsesside ja tegevuste määratlemine, tegevustele põhjendatud kulukäitur(te) valik ja mõõtmine, kulukogumite moodustamine, kululiikude (ressursside) arvutamine, kululiikide paigutamine (allokeerimine) ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse, tegevuste (kulukogumite) kulukäituri(te) määra arvestamine, tegevuse kulude jaotamine kulukandjatele, aruandluse kujundamine 2. KULUDE JUHTIMINE (loengu 6 algus) A. Kulude juhtimine – eesmärgistatud, tulemuslikkusele suunatud tegevusprotsess, millega kindlustatakse erinevad huvigrupid vajaliku finants- ja mittefinantsinfoga.
• Kulukäitur - reiside arv – Kulukandjad: busside puhastamine, dispetšeri siseteenus, piletimüügi veebilahenduse väljatöötamine, sõidulehtede trükikulud, sõiduplaani koostamine iii. Juurutamise protsess o Kulukandjate valik o Protsesside ja tegevuste määratlemine o Tegevustele põhjendatud kulukäituri(te) valik ja mõõtmine o Kulukogumite moodustamine o Kululiikide (ressursside) arvutamine o Kululiikide paigutamine (allokeerimine) ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse o Tegevuste (kulukogumite) kulukäituri(te) määra arvestamine o Tegevuse (kulukogumi) kulude jaotamine kulukandjatele o Aruandluse kujundamine 2. Kulude juhtimine (loengu 6 algus) a. Mõiste, sisu, funktsioonid – kulude juhtimine (cost management), kus kogutakse võimalikult täpset andmestikku
kõik organisatsiooni üldjuhtimisega seonduvad kulud kogutakse kokku ühte kulukogumisse (ühele kontole). Teine äärmus on kasutada väga palju erinevaid kulukogumeid. Selle otsuse tegemisel on oluline silmas pidada homogeensuse printsiipi, st ühte kulude kogumisse kuuluvad need kulud, mille põhjus-tagajärg seos kulude jaotusaluse ja kulude vahel on ühesugune või sarnane. Millist jaotusalust kasutada iga kulukogumi puhul? Mõned näited kulukogumite ja võimalike jaotusaluste kohta: Kulukogum Võimalikud jaotusalused Tippjuhtkonna töötasud Müük, kasutatavad varad, tegevuskasum finantsosakond Müük, kasutatavad varad, eeldatav kasutusaeg Juriidiline osakond Eeldatav kasutusaeg, müük, kasutatavate varade hulk Turustusosakond Müük, müügimeeste arv Personali osakond Töötajate arv, töötasu summa, uute töötajate arv
Võimaldab muuta nähtavaks tegevustega seotu Tagab täpsema info protsesside väljatöötamiseks ja ümberkorraldamiseks. Puudused: Keerukas Vajadus täiendava info ja mõõtmissüsteemide järele Arvestussüsteemi juurutamine on kulukas ja väga aeganõudev Tulemused ei pruugi alati oluliselt erineda traditsioonilisel meetodil arvestatutest Olulisemad sammud tegevuspõhise arvestuse juurutamisel on: Tegevuste määratlemine ja kulukogumite moodustamine. Ressursside kulude arvestamine. Ressursi kulude paigutamine ja/või jaotamine tegevuste kulukogumitesse. Tegevuse kulukogumile põhjendatud kulukäiturite leidmine ja kulukäiturite määra arvestamine. Tegevuse kulukogumi kulude jaotamine kuluobjektidele. Tegevuspõhise kuluarvestuse filosoofia on lihtne ja loogiline: kulutused ja kulud ei teki iseenesest, kulutused ja kulud on teatud (juhtimis)tegevuste tulemus.