riigimaanteede hoiuks kavandatud üldsumma muutub 3% võrra. Pidades silmas asjaolu, et kohalike omavalitsuste teede täiendav riigipoolne rahastamine ja samuti välisvahendite kasutamine arvestatakse Teeseaduse § 16 10 täitmise hulka on finantsplaanis selguse huvides kajastatud ka kohalikele omavalitsustele planeeritud vahendid. Riigimaanteede hoid on jaotatud kolme suuremasse kulugruppi - teedevõrgu säilitamine, arendamine ning administreerimine. Alljärgnevalt on toodud teehoiutööde loetelu, koosseis ning selle vajaduse põhjendus. Teehoiutööde rahaline maht on toodud lisas 1. Teehoiukava 2014-2020 finantsplaan. 4.1.1 Teedevõrgu säilitamine Teedevõrgu säilitamise alajaotusesse kuuluvad alljärgnevad teehoiutööd - teede hooldamine, kruusateede remont, kattega teede säilitusremont 7, kattega teede taastusremont, sildade remont 8
jaotamine pole vajalik mitte ainult maksumuse uurimiseks, vaid ka projekteerimise maksumusstrateegia kujundamiseks, et kulutada ehitamiseks vajalik raha vastavalt tellija soovidele. Selleks vajalikke andmeid saadakse tavaliselt juba lõpetatud projektidest kas tegelike kuludena või kuluartiklite osakaaluna kogukulust. Nende andmete kasutamisel pole projekteerimist üldjuhul veel alustatud ja seetõttu peab kuludeks jaotamine olema võimalikult üldine ega tohiks projektis ületada neljakümmet kulugruppi, seega tegemist on küllaltki "jämedakoelise" maksumusteabega. 4.Maksumusdünaamika analüüs Kui on vaja prognoosida projektiga seotud kulusid tulevikus, on oluline selliste andmete olemasolu, mis iseloomustaksid maksumuse muutumist ajas. Arvestades seda, kuidas muutuvad erinevad kuluartiklid üksteise suhtes või ühe kulu komponendid teatud aja jooksul, saab tellija seisukohalt valida sobivamat tehnoloogiat, viimistlust jne. projekteeritavale ehitisele
evakuatsiooni tagamise rolli ja tuletõket. 71. Kuidas arvestatakse platsikulud, kindlustus- ja ettenägemata kulud eelarves Neid kulusid saab arvestada eraldi kui tinglikult iseseisvat konstruktiivelementi, kuid neid võib jaotada ka proportsionaalselt teistele elementidele. See põhimõtteline käsitlus vajab alati kindlat otsust. Mõni või kõik järgnevatest kuludest võivad (üldjuhul töövõtja äranägemisel) olla arvestatud üld- ja kindlustuskulude kulugruppi: soojakud, käimlad, sööklad, ehitustellingud, kulud valvele, kindlustustasud, pensionitasud, koolituskulud, kasum jms. Üldkulud on väga regionaalse iseloomuga ja eelarve koostajad saab arvestada kõiki neid kulusid vaid teatud tõenäosusega. Palju otstarbekam on siiski lisada kõik üld- ja kindlustuskulud igale konstruktiivelemendile protsentuaalselt, et tagada võrdlusvõimalus, pigem kui kujundada raskelt võrreldaveraldiseisev element.
vormistaminPakkumineTäpsus võrreldes tegelike kuludega %± 25%± 15-20%± 5-7%± 2-3% leks, et teha võrreldavaks erinevate firmade (omanik, ehitusettevõtja, projekteerija), erinevate eelarvestajate erineval ajal koostatud erinevate ehitusprojektide ja nende osade maksumusarvutusi on kasutusel ehituskulude liigitamise eeskiri (standard). Vastavalt eeskirjale liigitatakse kulud 7 kulugruppi, mis omakorda jaotatakse veel kahel tasandil alaliikideks: 100. Krundi omandamiskulud 200. Maaala ettevalmistamiskulud ja hõive 300. Hoone ehitustööd ja tarindid 400. Hoone tehnoseadmed 500. Krundipealsed rajatised 600. Sisustus ja kunstiteosed 700. Ehituse kõrvalkulud Näitena järgmise taseme alaliigitusest olgu vaadeldud "hoone püstituskulud". 300.Hoone ehitustööd ja tarindid 310. Süvend 320. Alused ja vundamendid 330. Välisseinad 340. Siseseinad 350. Vahelaed ja trepid 360
kulusid. Logistika kogukulude suurus on muutunud üheks tähtsamaks tarneahela efektiivsuse majanduslikuks indikaatoriks. Ülevaate saamist logistikakuludest raskendab nende raske jälgitavus ja erinev iseloom (tabel). Traditsiooniliselt on logistikakulude all mõistetud just otseseid funktsionaalseid kulusid. Samas on tänapäeval globaalses tarneahelas kaudsed logistikakulud (tabeli kolm ülejäänud kulugruppi) kõrgemad otsestest funktsionaalsetest kuludest -- mida kõrgem on toote väärtus kaalu- või mahuühiku kohta, seda kõrgem on kaudsete logistikakulude osakaal. Seetõttu on viimase mõnekümne aasta jooksul põhjalikult muutunud logistika kogukulude arvestuse põhimõtted. Konsultatsioonifirma KPMG analüüsis aastal 1990-ndate lõpus, mida määratlevad erinevad organisatsioonid logistikakuludena. Allpool erinevad näited: Näide A: SCOR mudel e
annaabi.ee 
