Kuluarvestussüsteem on kuluarvestuses kasutatavate võtete kogum, mida kasutatakse kulude registreerimiseks, töötlemiseks ja selle kasutamiseks. Kuluarvestus on alati kõikides ettevõtetes reaalselt olemas, mis on oluline juhtimisotsuste vastuvõtmiseks vajalik. Tihti töötatakse ettevõtetes välja ka terveid kuluarvestuse süsteeme, mis peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Ühtne kuluarvestus kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete kasutamist kogu ettevõtte ulatuses. Seega võimalus teha kuluvõrdlusi ja kõrvaldada liigseid kulutusi. Kuluarvestust ettevõttes on vaja: 1) juhtidele, et saada majanduslikku tagasisidet ettevõtte protsesside efektiivsuse kohta; (pidev info vajalikkus) 2) mitmesuguste toodete, teenuste jne. tegevuste maksumuse kalkuleerimiseks; 3) valmis- ja pooltoodete maksumuse määramiseks ning realiseeritud toodete
Õigeaegsus peab kindlustama kuluotsuste vastuvõtmiseks vajaliku info tähtaegselt. Hästi esitatud kuluarvestusest võib saada infot võimalikult optimaalse ajakuluga, ülevaatlikult ja süsteemselt, lähtudes infotarbija vajadustest. Piisav täpsus tähendab, et info täpsusaste peab võimaldama konkreetsel juhul teha majanduslikult põhjendatud otsuse. Ühtne kuluarvestussüsteem kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete ja tehnikate kasutamist kogu ettevõtte tegevuses ja see peab võimaldama kuluvõrdlusi, tooma välja optimaalseid lahendusi ja kõrvaldama ebaefektiivsust. Ei ole ranget ja kiiret reeglit, mis määraks, mis on ühtne kuluarvestussüsteem. Siiski ollakse nõus, et ühtne kuluarvestuse süsteemi tunnuseks on: Kuluaruanded ja teated need peaksid olema organiseeritud ja kujundatud nii, et iga kuluelementi saaks kergesti võrrelda;
muutuste mõju. Arvestuse meetodid: 23 · täiskulude meetod, · otsekulude meetod. Omahinna kalkuleerimise meetodid: 1) e/v ühtse üldkulu jaotusbaasi kasutam.; 2) osakondade jaotusbaaside kasutam.; 3) tegevuspõhise kuluarvestuse kasutam. Kui e/v toodab vaid ühte toodet jaot. tootmiskulud ainult 1 tootele. Mitme erineva toote või toote- grupi tootmisel saab üldkulude jaotam. määravaks kasutatava kulukäituri valik. Traditsiooniliste kuluarvestusmeetodite puhul kasut. enamasti mahupõhiseid käitureid: · tööaeg tundides, · masintunnid, · põhitööliste töötasu jt. 24 18. Tegevuspõhine kuluarvestus. Tegevuspõhine (retrospektiivne) kuluarvestus - kujutab endast metoodikat, mis mõõdab tegevus- tega seot. kulusid ja tulemusi, kasut. ressursse ja kulukandjaid. Ressursid on vajal. tegevuste teos- tam. Tegevused põhjust. kulusid ja on vajal. kulukandjate loomiseks. Käsitl
Kuluarvestus protsessi, mida kasutatakse traditsioonilises kuluarvestussüsteemis nimetatakse traditsiooniliseks kuluarvestuseks ehk täiskuluarvestuseks. Traditsiooniline kuluarvestussüsteem on kuluarvestussüsteem, mille abil jaotatakse kõik üldkulud tootele/ teenusele, kasutades traditsioonilisi mahupõhiseid kulukäitureid. (Karu, 2008, lk 87) Traditsiooniline kuluarvestusmeetodite puhul kasutatakse üldkulude jaotuseks tavaliselt töötundide, masintunde või põhitööliste töötasu (Haldma & Karu, 1999, lk 116). Tegevuspõhine kuluarvestus on kulude arvestus meetod, mille abil arvestatakse kulud kuluobjektile (tootele, teenusele), lähtuvalt nende kulude seosest ühe või teise tegevusega, kasutades tegevuspõhiseid kulukäitured (Karu, 2008, lk 250). Ressursid seostatakse tegevusega ja tegevused omakorda kulukandjatega lähtudes oluliste tegevuste kasutamisest
4) õigeaegne - kuluotsuste vastuvõtmisel on vaja õigeaegselt teada kulude tekkimist, info kiirus; 5) hästi esitatud kuluarvestusest võib saada infot võimalikult optimaalse ajakuluga, ülevaatlikult ja süsteemselt, lähtudes infotarbija vajadustest; 6) piisavalt täpne - see mõjutab oluliselt otsuste vastuvõtmist, info täpsusaste peab võimaldama konkreetsel juhul teha majanduslikult põhjendatud otsuse; 7) ühtne - kuluarvestussüsteem kujutab endast samade kuluarvestusmeetodite, põhimõtete ja tehnikate kasutamist kogu ettevõtte tegevuses ja see peab võimaldama võrrelda kulusid erinevatel ajaperioodidel ning erinevates kuluarvestuskeskustes, tuua välja optimaalseid lahendusi ja kõrvaldama ebaefektiivsust. Ühtse kuluarvestuse tunnused: 1) kuluaruanded ja -teated peavad olema kujundatud nii, et iga kuluelementi saaks kergesti võrrelda; 2) arvestusperioodid peavad olema kujundatud nii, et kulude koondamine annaks juhile vajalikku teavet.
annaabi.ee 
