LOENG 4 Protsessipõhine kuluarvestus Näiteid ettevõtetes protsessipõhise kuluarvestuse rakendamise kohta: 1) Aspiriini tootev firma, kus kõik tooteühikud on identsed. 2) Kõrgharidust andev haridusasutus. 3) Õlletehas, kus võib küll olla rohkem kui üks tootmisliin, kuid iga liin on teistest eraldatud ning tootmisprotsess on pidev (jätkuv). 4) Pesumajad, kus arvestus käib kaalu järgi, eristamata tööobjekte. Protsessipõhisele kuluarvestusele iseloomulikud momendid: 1) Identsed tooted läbivad rea sarnaseid protsesse. 2) Igas tootmisprotsessis on igal tooteühikul samad tootmiskulud. 3) Allüksuse toodangu väljalaset mõõdetakse ekvivalentühikutes ehk tingühikutes, mitte aga tegelikult toodetud ühikutes. Tingühikute arv = füüsiline ühikute arv x valmidusaste. Protsessipõhise kuluarvestuse käigus tuleb luua metoodika:
Kuna aga traditsioonilised kuluarvestusmeetodid on pärit käesoleva sajandi kahekümnendatest aastatest, on vahepeal toimunud palju tehnoloogilisi muutusi- tootmist on automatiseeritud, turuolukord on muutunud, toote kasutusaeg on muutunud jms. Sellega seoses on hakanud paljud ettevõtted kasutama tänapäevast ABC kuludekalkuleerimismeetodit, mis tähendab, et kui siiani on kasutatud kulukandjana teenust või valmivat toodet, siis järjest enam minnakse üle tegevuspõhisele kuluarvestusele kus kulukandjaks on tegevus. Samas aga ettevõtted on erinevad, mis tähendab, et iga ettevõte peab valima arvestusmeetodi individuaalselt, nii et kasutatavad kalkulatsioonimeetodid kajastaksid piisavalt täpselt toimuvaid protsesse. Ettevõtte jaoks on peamine teada kui palju toodetav toode või teenus maksma läheb, sest ilma selleta ei saa teha ka õiget hinnapakkumist. 19 VIIDATUD KIRJANDUS 1. Haldma, T; Karu, S
Kuluarvestuse protsess Kuluarvestuse eesmärgi püstitamine Nõuete määratlemine kuluarvestuse süsteemile Lähteülesande koostamine Kuluarvestuse põhimõtete valik Kuluarvestuse meetodi valik Andmete kogumine 4 Kulude juhtimine Kuluarvestuse protsess algab kuluarvestuse süsteemi eesmärkide püstitamisega. Nõuded kuluarvestusele on alljärgnevad: Planeeritud, Otstarbekohane, Oluline, Õigeaegne, Hästi esitatud, Piisavalt täpne, Ühtne. Planeeritud tähendab, et kõik kuludega seotud tegevused peaksid olema planeeritud. Planeerimisega loome aluse tulevaseks kulude juhtimiseks ja kontrollimiseks. Otstarbekohase all mõistame seda, et kuluarvestuse süsteem peaks aitama kaasa ettevõtte eesmärkide
valmiskomponentide kasutamist ja koodi automaatset genereerimist. Valemi adekvaatne rakendamine on suhteliselt keeruline, kuna erinevad elemendid on omavahel keerulises sõltuvuses: näiteks uute tarkvaraarendusvahendite ja tehnoloogiate efektiivne kasutamine toob kaasa ka programmi mahu vähenemise. Momendil on kasutuses umbes 50 erinevat tarkvara kuluarvutusvahendit, tuntumateks COCOMO, CHECKPOINT, ESTIMACS, knowledgePlan, Price-S, ProQMS, SEER, SLIM, SOFTCOST, SPQR/20. Kuluarvestusele on pühendatud ka veebilehti (vt näiteks www.jsc.nasa.gov/bu2). Mudeli valikul ja rakendamisel peab arvestama terve rea asjaoludega: · Kuigi koodiridade arv on mahu mõõduna lihtne, tervel real juhtudel ei ole see adekvaatne, eriti objekt-orinteeritud programmeerimise korral; funktsioonide arvu kasutamise eeliseks on selle sõltumatus kasutatavatest tehnoloogiatest. Loodud on isegi vastav ühendus (The International Function Point User Group). Üldiselt on
viisil kasutades raamatupidamise süsteemi. Tüüpiliselt toimub kulude kogumine: 1. Kululiikide kaupa ja 2. Kuluobjektide kaupa Kuluobjekt – see, mille kohta tahetakse teada kulude hulka Kululiikide arvestus – Millised kulud tekkisid ettevõttes Kulukohtade arvestus – millistes ettevõtte osades tekkisid kulud Kulukandjate arvestus – Millele ja kui palju kulutati Järgnevalt on toodud ülevaatlik tabel kulude liigitamise võimaluste kohta lähtudes kuluarvestusele seatud erinevatest ülesannetest.. 3 Kulu objektid Võimalikud klassifikatsioonid 1. Kulud laovarude hindamiseks Perioodikulud ja tootmiskulud Tootmiskulude elemendid 2. Kulud otsustusteks Kulude käitumise alusel Olulised ja ebaolulised kulud
f) kasumeid/kahjumeid finantsinvesteeringute müügist kajastatakse kasumiaruandes netosummana. 25.Kuluarvestuse eesmärgi püstitamine. Kuluarvestus on majandustegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste, tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrolli ja analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Kuluarvestuse protsess algab kuluarvestuse eesmärgi püstitamisega. Esiteks koostatakse lähteülesanne, kusjuures nõuded kuluarvestusele tulenevad ettevõtte strateegilistest eesmärkidest ja on seotud peale põhitegevuse veel marketingi, müügi ning kvaliteedi juhtimise eesmärkidega. Tuleb leida vastused küsimustele: 1) milline on kuluarvestuse eesmärk ettevõttes? 2) mis liiki kulud meil ettevõttes tekivad? 3) kus kohas ettevõttes kulud tekivad? 4) millega seoses kulusid teeme ja kuidas üldkulud jaotuvad kulukandjate vahel? Lähteülesande püstitamisel peaks keskenduma:
annaabi.ee 
