Teine peatükk annab ülevaate eepose sündimisest ja kellele oli seda eepost vaja. Saab teada, kes seda tegid ja millest see koosneb. kolmas peatükk jaotub kaheks alapeatükiks: ,,Kalevipoja haud", mis analüüsib Kalevipoja surmapaigast. ,,Kalevipoja varandus", Kalevipoja varandusest ja kus see peaks paiknema. 1. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Friedrich Reinhold Kreutzwald on eesti kultuuuri loos tuntud eelkõige kui folklorist ja etnoloog. Ta sündis virumaal, Kadrina kihelkonnas, Jõepere mõisas 1803 aastal 26. detsembril. Ta oli Eestis kirjanik ja arst. Algselt õppis ta gööki algkoolis 1815-1817 aastal. Peale seda kreiskoolis 1817-1818 ja Tallinna kreiskoolis 1819-1820. Ta sooritas 1823 aastal Tallinnas koduõpetaja eksamid ja tõõtas koduõpetajana 1825-nda aastani Tallinnas ja Peterburis. Kreutzwald kirjutas tavaliselt jutte eesti rahvale
otsuseid vastu võtta. Mitmed tollaaegsed allikad annavad meile ülevaate aadlike ja mõisnike priiskavast eluviisist samal ajal kui talupojad mõisa heaks tööd tegid. See tingis trotsi ja lootusetust. Ja ei saa öelda, et orjuseaastad meile ainult negatiivselt mõjusid. Tänu võõrkultuuride sissetungile hakkas ju arenema näiteks trükikunst. Niisamuti hakkas meile pealesunnitud usu ja kiriku tähtsuse tõusuga arenema ka haridus ning neid võib ju pidada kultuuuri jätkusuutlikuse ja arengu aluseks. Kuigi rahvakultuuri pärandist leiame me eelkõige sarnasusi teiste naaberriikide kultuuriga ja erinevaid variatsioone ja põimumist, on kindel, et meile on meie esivanematest säilinud vähemalt üks ühine tunnus. See on visa hing ja töökus. Kasutatud kirandus Arjakas,K. Laur,M. Lukas, T. Mäesalu, A. 1991. Eesti ajalugu. Tallinn Eesti Rahva Muuseum, http://www.erm.ee/?lang=EST&node=202 (5.november 2010) Kallas, V
Siis, XVII sajandil oli Rootsi suurriik ja, tänu oma Saksamaa- valdustele, tegelikult ka kogu Põhja-Saksamaa võimsaim riik. Pärast seda, kui Rootsi kohale kerkis Preisimaa, hiljem aga ühendatud Saksamaa, pole Rootsi kunagi enam suurriik olnud ega tunne kuigi suurt huvi Läänemere idaalade vastu. Isegi iseseisvunud Soomel oli üsna raske saavutada enda tunnustamist Põhjala riigina, hoolimata arvukast soome-rootsi vähemusest ja tugevast Rootsi kultuuuri mõjust. Praegusel ajal peetakse Põhjalaks selgesti eristunud rühma rikkaid rahumeelseid riike, mille majandus toetub nende loodusvarade kasutamisele ja kõrgele tehnoloogiale ja mille asend lubab tasakaalustada mitme Euroopa suurriigi mõju. Tavalise inimese meelest on Põhja-Euroopa eelkõige aga kultuuriline tervik, mille tunnuseks on Põhjala keelte levik - Põhjala on seal, kus terve rahvas räägib või saab aru rootsi (või sellega äärmiselt sarnasest taani) keelest
· Sarnaselt Arnoldile valdab ka Leavist probleem, et massiühiskond oma teatavat sõltumatust. Massikultuuri surve on tugev. · Võib tekkida olukord kus inimesed selllist intelektuaalselt eliiti ei vaja ning hakkatakse toituma omaenda maailmast. · Tähtis on : tuleb hakta õpetama inimestel vahet tegema. Tuleb õpetama inimesi vahet tegema! · 8 aasta vanused lapsed hakkasid saama kooliharidust <- Tekkis juurde palju inimesi, kes olid kultuuuri suhtes mõjutavad. · Leavis ise oli kirjandusteoreetik. · Labasus pekub inimesele võltsi illusioooni. · Äärmusliku tülgastusega suhtus filmikunsti. Sest luuakse reaalsusega väga sarnase illusioon ning see on ohtilik. · Leavis rääkis populaarsest ajakirjandusest, raadiost. Eriti spetsiifiline oli tal reklaam. See oli väga uus suhtulsfäär 20ndatel, 30ndatel aastatel. Reklaamist huvistus ta kultuurilisest poolest. Reklaam on keelerüvetamine
keskrootsi aladel mursid mäestikust läbi ja ühines atlandi ookeaniga, sellega kaasnes umbes 25-30 m veetaseme langust.siis vabanesid praegused läti alad enam vähem veest. Läti läänerannikul maapind järk-järkult kerkib.Inimasustus otsesed pealtnägijad billingeni katastroogfile.Läti aladel tekkis esimene asustus vanemal kiviajal ehk paleoliitikumis.hõre asustus,väikesed põhjapõtrade järgijad väikesed rühmad.(IX at lõpp-VIIIat algus EKR)Kaks kultuuuri.nende tunnused on avastatud vanema kiviaja asustus paikadesr.Enamasti paikenesdi Väina jõe kaldal.Arensburgi- Swidry kultuur.Kõige vanem asulakoht Laukskola asulakoht(salaspilsi läh). Ühinemisala. On oletatud et läti esimesed läti asukad võisid pärineda põhja-saksa ja põhja-poola aladel.pole avastatud kalmeid ega luustikke.Pidevalt ringi rändavad salgad. Paremaks läks mesoliitikumil Kunda kultuur, VIII at algus-V at keskpaik eKr. Zvejnieki kalmistu(asti järv)
annaabi.ee 
