Infrastruktuuri kehv seis peletab välisinvestoreid. Pollumajandussektor toob riigile sisse umbes 8% kogu aastatulust. 1996. aastani oli Peruu maailma suurim kokapoosa kasvataja. Praegugi on Kolumbiasse transporditava kokalehtede noudlus maailmas ülisuur. Rahaühikuna on Peruus käibel nuevo sol (PEN). Põllumajandus Põllumajanduse tekkekoldeid on Ameerikas kaks: Mesoameerika ja Peruu kolle. Põllumajandus tekkis neis mõlemas küllaltki üheaegselt. Lõunakolde (Peruu) esimesteks kultuurtaimedeks olid kõrvitsad, pipar, hiljem lisandusid kartul, kinoa, uba ja lõpuks ka mais. Põhjakoldes kasvatati maisi ka varem , kuid seal puudus pikka aega kartul (kartuli eelane, metsik kartul, kasvab ainult Peruu piirkonna Andides). Hiljem lisandus kultuurtaimi veel: tubakas, koka, tomat jpm. Samas jäi põllumajanduse kõrval veel väga tähtsale kohale küttimine ja kalapüük (Peruu rannikukultuurid). Koduloomi tundsid juba esimesed ameeriklased - koer tuli tõenäoliselt Ameerikasse
Saagikust saab suurendada veel väetamise, taimekaitse ja niisutamise teel. Väetamise puhul ei ole esmatähtis võimalikult suured kogused vaid mullaviljakust tõstvad ja taimele optimaalses koguses antav väetis. Saagikust on võimalik suurendada ka geenitehnoloogia abil. Nt siirdatakse taime haiguskindel geen, mis muudab taimed vähem vastuvõtlikuks antud haigusele ja saagikaod on seetõttu võiksemad ja saak suurem. KULTUURTAIMED ÕIGETES TINGIMUSTES SUUR JA KVALITEETNE SAAK Kultuurtaimedeks nimetatakse taimi, mille saaki kasutavad inimesed kindlal eesmärgil. Samas pole paljud kultuurtaimed võimelised ilma inimese abita kasvama enamik kultuurtaimi kaotavad inimese hooleta oma väärtuslikud omadused ja metsistuvad. Kultuurtaimed annavad heades kasvutingimustes suurt saaki, mis teeb nende kasvatamiseks tehtud kulutused tasa. Kultuurtaimede nimistu aegade jooksul täieneb, neid valitakse looduslike liikide hulgast ning mõned aretatakse ka kunstlikult.
1. Tootmine muutub tööstuslikumaks 2. Suureneb keskkonnakaitse roll 3. Täppis- ja informatiiv-intensiivviljelus. 4. Spetsiifilise toorme osakaal suureneb 5. Tootmis-töötlus-turustusahelate moodustumine 2. Taimede arvukus, jagunemine ja rühmitamise alused Maakeral kasvab umbes 250 000 taimeliiki. Inimene kasutab neist umbes 12 000 liiki, kasutatakse: · inimtoiduks · tehniliseks otstarbeks · sööt,väetis · dekoratiivtaimedeks Taimede jaotamine kultuurtaimedeks ja metsiku floora esindajateks on tinglik, 1. primaarsed ehk esmased kultuurtaimed (nisu, riis, oder, mais, kartul) valis inimene metsiku floora hulgast 2. sekundaarsed ehk teisesed kultuurtaimed (rukis, kaer, tatar) levisid esialgu umbrohtudena 3. uuskultuuride rühm valitakse looduslike liikide hulgast ja mõned aretatakse kunstlikult- triticale (nisu ja rukki hübriid) 4. Kultuurtaimed, mis on minetanud oma majandusliku tähtsuse (sosnovski karuputk) 3
viljakas. Sellised maad olid jõeorgudes, kus eeltoodud tingimustele lisandusid ka korrapärased üleujutused, mis omakorda maad mudaga viljastasid. Euroopasse levis maaviljelus kahte teed mööda Lähis-Idast 70006000 eKr. Üks levikusuund oli Balkani poolsaarele ja sealt Doonau alamjooksule, teine, hilisem, Vahemere rannikule. Euroopa maaviljeluse kujunemisel oli tähtis koht lössimaadel huumusrikkad alad, mida on kerge harida. Peamisteks kultuurtaimedeks olid siin nisu ja oder, hiljem ka rukis, pisut kasvatati ka uba ja läätse. Iseloomulikult jätkus siin suuresti ka püügimajandus. Vahemere ääres eelistati karjakasvatust. Varane maaviljelus baseerus aletamisel, mille käigus toimus massiline metsade hävitamine. Kiiresti levisid Euroopasse puuader, ka kõplad. Viljaliigid ja lambad-kitsed jõudsid mujale Euroopasse Kagu-Euroopa kaudu. Elanikkond kasvas, ning kuigi ühest küljest olid inimesed paiksemad,
Nad kasvasid kiiresti ja saaki sai koristada juba paar kuud pärast külvi. Kogutud saaki oli kerge tagavarana säilitada. Enamik neist põllukultuuridest olid isetolmlevad. See tähendab, et iga sort tolmeldas end eraldi ja andis soovitud geenid muutumatult edasi, selle asemel et moodustada teiste sortidega hübriide, mis oleksid olnud inimestele vähem kasulikud. Looduslike eellaste kultuurtaimedeks muutumiseks oli vaja väga vähe geneetilisi muundusi. Näiteks nisu puhul olid mutatsioonid ainult terade mittevarisevus ja ühtlane kiire idanevus. Esimeste koduloomade hulgas olid 5 tähtsamat: lammas, kits, veis, siga, hobune. 9 vähemtähtsamat olid: üksküürkaamel, kaksküürkaamel, laama ja alpaka, eesel, põhjapõder, vesipühvel, jakk, baaliveis, gajaan. 14 muistse liigi looduslikud esivanemad olid üle kogu maakera jaotunud ebaühtlaselt
annaabi.ee 
