Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kultuursordi" - 6 õppematerjali

GMO - geneetiliselt muundatud organismid
10
doc

GMO - geneetiliselt muundatud organismid

2.2. Arvamus: Ohtlik GMO-de keskkonnaohtlikkusele on tähelepanu pööranud suurem osa viimasel ajal ilmunud artiklitest. Kuna geenitehnoloogia viib taimedesse neile kasulikke geene, siis on kardetud, et GMO-dest võivad saada umbrohud, mis ohustavad põlde ning ka neid ümbritsevaid elupaiku. Kuid nagu ka eelnevalt õeldud, ei piisa paarist võõrgeenist, et anda looduses taimedele mingeid olulisi eeliseid.Ent oludes, kus ei kasva kultuursordi metsikuid sugulasi, ei tule arvesse isegi teoreetiline oht. Seetõttu on Eestis keskkonnakaitse seisukohalt ohutu kasvatada näiteks GM-maisi. Mõned teadlased väidavad, et GMO-d võivad luua uusi, kahjulikke viiruseid. Geenitehnoloogiliste meetodite tõttu sisaldavad praktiliselt kõik GM-

Bioloogia → Bioloogia
102 allalaadimist
GM-taimed - referaat
6
doc

GM-taimed - referaat

"Superumbrohtude" tekke tõenäosus on kaduvväike. Rääkida, et juba praegu hõivavad säärased hüpoteetilised umbrohud suuri alasid, on GM-taimede pooldajate meelest vale. Ometigi on teateid selle kohta ilmunud ka Eesti ajakirjanduses. Ent oludes, kus ei kasva kultuursordi metsikuid sugulasi, ei tule arvesse isegi teoreetiline oht. Seetõttu on Eestis keskkonnakaitse seisukohalt ohutu kasvatada näiteks GM-maisi. Võõrgeenide kunstlik lisamine taimesse insenergeneetiliste meetodite abil uute

Bioloogia → Bioloogia
37 allalaadimist
Puu ja põõsad
137
docx

Puu ja põõsad

vili on kerajas, mahlaka viljalihaga üheseemneline luuvili. Valminult tume-või mustjaspunased, kuni 1,5 cm Viljad läbimõõdus Õitsemisaeg õitseb mais, umbes 1 nädal enne lehtimist Kasvukoht: valgus valgusnõudlik niiskus talub kuiva, on põuakindel muld eelistab värskeid liivsavimuldi Kasutamine vilju kasutatakse toiduainetetööstuses. Levinud ka haljastuses Sordid Märkused aretatud üle 500 kultuursordi AEDÕUNAPUU Päritolu arvatavasti algne päritolu Kesk-Aasia Kõrgus kuni 10 m Kasvukuju küllaltki ümara võraga Võrsed noored võrsed varjus oliivrohelised, päikese käes kasvades tumepruunid, hiljem hallikaspruunid, karvased Pungad pungad hallikaspruunid, tihedalt karvased Lehed vahelduvad lihtlehed. Elliptilised, ovaalsed või ümmargused, ümardunud või talbja alusega, lühidalt teritunud tipuga,

Metsandus → Dendroloogia
66 allalaadimist
Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Perekond pirnipuu (Pyrus L.) Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega puud, harva põõsad. Võrsed on tihti varustatud asteldega, lehed terveservalised kuni saagjad, lehed vahel ka hõlmised. Abilehed varisevad varakult. Õied valged, suured kahesugulised, viietised,kännastes. Vili õunvili (pirn), sisaldab suhkruid, vett, happeid ja viljalihas palju kivisrakke. Tähtis viljapuu, aretatud üle 5000 kultuursordi. Perekonnas ca 30 liiki, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Ees-, Kesk- ja Ida-Aasiast ja Loode-Aafrikast. Harilik pirnipuu (Pyrus communis L.) Perekond õunapuu (Malus Mill.) Malus oli õunapuu nimetuseks vanadel roomlastel. Madalad, vahelduvate lihtlehtede- ga, mõnikord astlatega varustatud puud ja põõsad. Õied kahesugulised, viietised, valged kuni punased, koondunud kobaraisse. Vili 5-pesaline, ümar õunvili. Tähtis kultuurtaim, kuid olulised ka ilutaimedena

Metsandus → Dendroloogia
274 allalaadimist
Dendroloogia eksami konspekt
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

pyraster) on lähedane liik hariliku pirnipuuga, esinedes põhiliselt Lääne-Eestis. Metspirnipuu on kaitsealune liik. · Võrsed on tihti varustatud asteldega, lehed terveservalised kuni saagjad, lehed vahel ka hõlmised. · Abilehed varisevad varakult. · Õied valged, suured kahesugulised, viietised,kännastes. · Vili õunvili (pirn), sisaldab suhkruid, vett, happeid ja viljalihas palju kivisrakke. Tähtis viljapuu, aretatud üle 5000 kultuursordi. Malus - madalad, vahelduvate lihtlehtede-ga, mõnikord astlatega varustatud puud ja põõsad. Perekonnas ca 35 liiki, millised kasvavad põhjapoolkera parasvöötmes. Looduslike liikide suuremaviljalisi hübriide nimetatakse paradiisiõunapuudeks ja väiksemaviljalisi mariõunapuudeks. Eestis looduslikult üks liik - mets-õunapuu (Malus sylvestris), mis levinud kasvab Kesk-Euroopast kuni Skandinaaviani. Kultuuris kasvatatakse väga rohkesti aedõunapuud ning tema sorte.

Metsandus → Dendroloogia
247 allalaadimist
Dendroloogia
73
doc

Dendroloogia

Perekond pirnipuu (Pyrus L.)Pirus oli roomlastel pirnipuu nimetuseks. Perekonda kuuluvad heitlehised, vahelduvate lihtlehtedega puud, harva põõsad. Võrsed on tihti varustatud asteldega, lehed terveservalised kuni saagjad, lehed vahel ka hõlmised. Abilehed varisevad varakult. Õied valged, suured kahesugulised, viietised,kännastes. Vili õunvili (pirn), sisaldab suhkruid, vett, happeid ja viljalihas palju kivisrakke. Tähtis viljapuu, aretatud üle 5000 kultuursordi. Perekonnas ca 30 liiki, Kesk- ja Lõuna-Euroopast, Ees-, Kesk- ja Ida-Aasiast ja Loode- Aafrikast. Harilik pirnipuu (Pyrus communis L.)Kuni 20 m kõrgune laipüramiidja võraga puu kasvab looduslikult Euroopas, Väike-Aasias ja Iraanis, ilmselt metsistunult Skandinaaviast kuni Kesk-Aasiani. Võrsed varustatud asteldega, kollakaspruunid, paljad. Lehed kuni 8 cm pikad, ümarmunajad, ümardunud lehealusega, terveservalised või peensaagja servaga, leheroots lehelaba pikkune

Metsandus → Dendroloogia
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun