valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis põhiseaduse kriitika ja
valitsused; 1923. aasta rahvahääletus. Riigikogu II koosseis: muutused erakondlikul maastikul (Asunike Koondus, ISTP, Rahvuslik-Vabameelne Partei, demobiliseeritud sõjaväelased, üürnikud); valimistulemused; konsolideerumispüüded; II Riigikogu valitsused. Kommunistlik liikumine – EKP eesmärgid, Töörahva Ühine Väerind, 1. detsembri putšikatse; ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon Sisepoliitilise olukorra stabiliseerumine: valimisseaduse muutmine 1926; Riigikogu III, IV ja V koosseisu valimistulemused; valitsused; erakondade liitumine – Rahvuslik Keskerakond, ühinenud põllumehed. Sisepoliitiline kriis: valitsevate ringkondade autoriteedi langus, valitsuskriiside sagenemine, uute poliitiliste jõudude teke. Vabadussõjalaste liikumine – kujunemine, sekkumine poliitikasse, areng. Põhiseaduse kriis – põhiseaduse kriitika ja
ja uued majad Haridus: koolisüsteem eesti keeles - algharidusest kõrghariduseni ühtluskool üle terve eesti kehtisid samad õppekavad 6 klassi kohustuslik ja maksuvaba uued õpikud, terminoloogia ja koolimajad 1925 kultuuriautonoomia - 3000 vähemusrahvuslast oli õigus juhtida oma kultuurielu rootslased,venelased, baltisakslased,juudid. 1)omakeelsed koolid 2)kultuuromavalitsus asutused: teatrid, raamatukogud ,,Senisest talurahva kultuurist kasvas välja moodne euroopalik kõrgkultuur'' Kirjandus: Siuru rühmitus(Marie Under, Hendrik Visnapu), Betti Alver Klassikaline muusika: Eevald Aava ooper,,Vikerlased'', A.Kapp ,,Hiibo'' Kunst: loodi ühing Pallas, Eesti Kunstimuuseum, Kunstihoone Teater: Eesti näitlejate liit Sport: Paul Keres maletaja, Kristjan Palusalu tippmaadleja Kõrgharidus: taasavati Tartu Ülikool; Tallinna Tehnika Ülikool Pilet 25
aastal lagunes valitsuse koalitsioon. 2) Friedrich Akeli valitsus- Vähemuvalitsus, kuhu kuulus Demokraatlik Liit ja Tööerakond. Valitsus astus tagasi kommunistliku putsi katse tõttu. Kommunistlik liikumine EKP eesmärgid, Töörahva ühine väerind, 1. detsembri putsikatse; ühiskonna konsolideerumine meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon: EKP eesmärgid- Põrandaalune, eesmärk valitsuse vägivaldne kukutamine, proletariaadi diktatuur, iseseisva Eesti muutmine Nõukogude Liidu osaks. Töörahva ühine väerind- Töörahva Ühine Väerind oli Eesti kommunistide legaalne variorganisatsioon aastatel 19201924. See oli moodustatud Eesti kommunistlike ja kommuniste pooldavate sotsiaaldemokraatlike poliitiliste erakondade ja ametiühinguorganisatsioonide poolt
haavata lahingu käigus. Kõik ülejäänud lihtsalt tapeti. Mässuliste hulgas ohvreid esialgu 20, hiljem lisandus neile 155 sõjakohtute otsusel mahalastut. Putšikatse ohvrite koguarv tõusis 200ni. Siiski ei maksaks putšikatset alahinnata, sest olude teistsugusel kujunemisel poleks EW saatus kaugelti selge olnud. ühiskonna konsolideerumine – meeleolude muutumine, riigikorra kaitse seadus, Kaitseliidu taassünd, vähemusrahvuste kultuuromavalitsus, laiapõhjaline koalitsioon. Pärast 1924 ei olnud kommunistide mõju rahva hulgas üldsegi mitte nimetamisväärne. 20 aastate alguses oli rahva hulgas küllaltki mitte just väga heatahtlikku suhtumist eesti riigi suhtes. Nurisemist vastloodud riigi ja selle võimaluste kohta oli väga palju. Pärast 1. dets 1924 saadi aru, et kriitika asemel tuleb otsida võimalusi pigem omariikluse säilitamiseks. Kriitika ei olnud enam üles puhutud ja liialdatud, vaid üsna asjakohane ja konstuktiivne
annaabi.ee 
