vaid tee kuidas sinna jõutakse. Andekate laste, kuid ka ,,tava" laste puhul on kõige aluseks loovus ja selle arendamine, kui seda ei tehta ei ole loota ka tulemusi. Tulemuste alla mõtlen seda et andekast lapsest kasvaks andekas inimene, kes saab oma eluga hakkama ja on õnnelik, tehes seda mis talle meeldib. Ungari päritolu Ameerika psühholoog Mihaly Csikszentmihalyi järgi peab selleks, et inimese loovus avaneks olema korraga täidetud kolm eeltingimust: kokkupuude kultuurivaldkonnaga, mõttekaaslus ja andekus. Nende valdkondadega tulebki õpetajal koolis tegelda. Selleks, et need eeltingimused oleks täidetud tuleb luua õpilastele selline keskkond, mis üheaegselt on nii mänguline kui ka distsiplineeriv, kus austatakse traditsioone, aga ühtlasi ka purustatakse neid, kus saab aktiivselt suhelda, kuid on võimalik ka eralduda ja omaette olla, see aga on (eri)pedagoogi jaoks on tõeliseks väljakutseks (Ruus, 2009).
Loovuse ja mängu vahel on teoreetiline ja empiiriline suhe. (Saracho, 2002) LOOVUS JA KOOL Hea kool peaks olema põnev paik, isegi kui hindeid ei panda. Tuleb lahti saada olukorrast, kus õpilane mõtleb peamiselt sellele, mis hinde ta saab. Koolis peaks olema eelkõige huvitav. Oma loovuse kasutamine annab õpilase ning ka õpetaja elule palju sügavama tähenduse kui hinde- ja punktijaht. Mihaly Csikszentmihaly järgi on loovuse avanemiseks vaja kolme eeltingimust. · Kokkupuude kultuurivaldkonnaga loovuse arendamiseks on vajalik kokkupuude vastava valdkonnaga. Lapsel peab olema piisav asjakohane kogemus näiteks, et saada suureks muusikuks, peab olema eelnev kokkupuude muusikamaailmaga. Kui lapsel pole kodus sellist keskkonda, peaks see olema koolis. Seepärast ongi tähtsad mitmesugused huviringid. · Mõttekaaslus ande väljaarendamiseks peab inimesel olema oma ,,väli" inimesed, kellega saab oma mõtteid jagada
Ent turumajanduslikus kõigi jõudude väljaarenemist ja Eestis muutus täiendavaks avanemist ning eluga rahulolu. stiimuliks konkurents ja lapsevanemad Csikszentmihalyi järgi on inimese loovuse hakkasid lapsi ülemääragi tagant utsitama. avanemiseks vaja, et korraga oleksid Ehkki lasteaed annab kooliminekuks täidetud kolm eeltingimust. piisava ettevalmistuse, viiakse Kokkupuude kultuurivaldkonnaga laps veel kooli ettevalmistustundidesse Et loovus saaks areneda, peab inimene ja eraõpetaja juurde ikka selleks, et ta olema vastava valdkonnaga kokkupuutes pääseks mainekasse kooli ja suudaks ja seda põhjalikumalt tundma õppima. konkurentsis läbi lüüa. Niisiis on õpiedu On ilmne, et kes pole viiulit näinudki, taga enamasti ja järjest rohkem välised ei õpi iialgi seda mängima. Kes pole
Käsiraamat on jagatud nelja põhiossa järgmiselt: 1) üldmõisted, lähtealused ja soovitused; 2) veebirakenduse kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised soovitused; 3) kultuuriveebi kvaliteediraamistik; 4) lisad: hindamismeetodid; eeskirjade tutvustus; bibliograafia. 1. Üldmõisted, lähtealused ja soovitused Kultuurialaste veebisaitide kvaliteedil on mitu tahku. Ülemaailmne arvutivõrk koos sellele omaste põhimõtteliste, rakenduslike ja keeleliste väljenditega puutub kultuurivaldkonnaga kokku oma avalikkuse tõttu; teisisõnu, sellel on eriline roll kultuuripärandi säilitamisel ja kasutamisel. Kirjeldatud liit on veel uuenduste ja katsetuste järgus. Ühel pool on kultuurimaailm, mis on määratletud ja liigitatud sajanditepikkuse mõttelise ja otstarbekohase vormimise tulemusena. Teisel pool aga uus, murranguline tehnoloogia, mis avaldab erakordset mõju suhtlusele ning informatsiooni ja teadmiste levikule.
Kui Kelberg oli praktika, siis Laosson põhjendas teoreetiliselt, miks on vaja laamendada ja natsionalistide pesa laiali peksta, Otto Merimaa, Alekseid Müürisepp, Tõnurist, Green - Tõnuristi ja Greeni puhul on tegemist selliste võimuritega, kes olid rahva seas tuntud ja keda peeti eestimeelseteks kommunistideks, Käbin suutis nad siiski ära kannatad, sest teatud rahva toetus Greenile jt andis ka rahvamehe maine juurde ka Käbinile endale, Green olid seotud kultuurivaldkonnaga, Green pidas nt laulupeol kõne, Tallinnas peetud purjeregati üks juhte, Tõnurist tegeles põllumajandusega, Lahemaa rahvuspargi üks rajajaid - tollastes oludes väga oluline üritus, Vaino Väljas. Käbini enda jaoks kõige olulisemaks lähikondlaseks saab Vaino Väljas - oli veendunud, et just Väljas peaks temalt parteijuhi ameti üle võtma. 1978-1988 Karl Vaino - 2. sekretär tema ajal 1982-1985 A. Kudrjavtsev, 1985-1990 G. Aljosin. Meeskond: R
annaabi.ee 
