20 saj lõpul kesk/põhja-euroopas rahvakultuuri uuriva teadusena üldmõistet etnoloogia. Saksakeelses tehakse vahet euroopa etnoloogia ja etnoloogia vahel. Inglise k teaduskirjanduses võib folkloristika hõlmata sama ala, mida mujal käsitatakse etnoloogiana. Eestis on need lahus. Ingl k folkloristika erijoon kultuurantropoloogiliste meetodite eelistamine. 19. Saj II pool iseseisvate teadusharude väljakujunemine Euroopas Folkloristika eellugu kultuuriuurimise raames: 2 suunda Ajalooline suund Sotsiaalne suund Kunstiajalugu, eelajalugu, germanistika Statistika, riigiteadused, kultuuriajalugu, (vennad Grimmid aretasid seda) sotsiaalpoliitika (Riehl´i teema) Erinevate koolkondade ja teooriate teke: MÜTOLOOGILINE kk Grimmid, germaani müütide süstematiseerimine ja tõlgendus, müütide alus loodusjõudude seletamises.
homogeenne ei ühel ajastul ega ka ühel ajahetkel (nt mingi sündmus). Kultuuriuurimises on kasutusel nt sellised mõisted nagu subkultuur või kontrakultuur, rõhutamaks erinevate kultuurigruppide olemasolu ühiskonnas. Erinevad traditsioonid kultuuriteoorias, milles ühte huvitab rohkem sotsiaalne teist rohkem kultuuriline pool: kultuurisotsioloogia ja kultuuriantropoloogia, kultuuriuuringud ja kultuurisemiootika. 4. KULTUUR JA ÜKSIKINDIVIID See on üks kultuuriuurimise paradokse kuigi kultuur avaldub üksikisikute tegevuses on ta samas siiski teatud mõttes indiviidideülene. Vaidlusalune küsimus mil määral on üksikisik võimeline kultuuri looma ja mil määral kultuur kujundab teda. (Nt kultuuri etendamine vs kultuuristsenaariumid.) See taandub lõpuks pikki sajandeid filosoofe painanud küsimusele inimese vabast tahtest kui kunagi piiras seda tahet jumala tahe, siis kaasaegses ühiskonnas v
Võib-olla tuleb kultuurispetsiifika just indiviidi spetsiifilistest omadustest, arusaamadest. Prantsuse sotsioloogiline koolkond Emil Durkheim. Kõige tähtsam uurimisobjekt on inimühiskond. Ühiskond pole indiviiidide summa, vaid sellel on eriline kvaliteet. Peamine uurmisobjekt peaks olema sotsiaalne fakt e ühiskondlik nähtus: indiviidi piire ületav tunne, mõte või muu tunnetus, mis surutaks inimesele peale. Inimene ei saa olla kui kultuuriuurimise kese, sest ühiskond loob inimeste üldsed arusaamad, põhitõed, tabud jne. Primaarne on seega inimühiskond üldiselt. Pealesurumine võib olla organiseeritud: öeldakse ette, kuidas käituma peab, seadused, normid. Või organiseerimata: pole kuskil kirjas, aga on üldine hoiak. Sotsiaalsed faktid on tunnetatud grupiloogikast, mitte indiviidi omadest. Funktsionalism Bronislaw Malinowski. Murrang kultuuriantropoloogia ja etnoloogia ajaloos. Lähenemisviis on varasemast erinev
Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese antropoloogilise kultuuri definitsiooni: kultuuri uurimine kujunes professionaalseks teaduseks. Klassikaline kultuuridefinitsioon: Kultuur on
homogeenne ei ühel ajastul ega ka ühel ajahetkel (nt mingi sündmus). Kultuuriuurimises on kasutusel nt sellised mõisted nagu subkultuur või kontrakultuur, rõhutamaks erinevate kultuurigruppide olemasolu ühiskonnas. Erinevad traditsioonid kultuuriteoorias, milles ühte huvitab rohkem sotsiaalne teist rohkem kultuuriline pool: kultuurisotsioloogia ja kultuuriantropoloogia, kultuuriuuringud ja kultuurisemiootika. 4. KULTUUR JA ÜKSIKINDIVIID See on üks kultuuriuurimise paradokse kuigi kultuur avaldub üksikisikute tegevuses on ta samas siiski teatud mõttes indiviidideülene. Vaidlusalune küsimus mil määral on üksikisik võimeline kultuuri looma ja mil määral kultuur kujundab teda. (Nt kultuuri etendamine vs kultuuristsenaariumid.) See taandub lõpuks pikki sajandeid filosoofe painanud küsimusele inimese vabast tahtest kui kunagi piiras seda tahet jumala tahe, siis kaasaegses ühiskonnas v