Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused kultuurimorfoloogia kultuurisõltelisus kultuuriuniversalism märk modernsus modernism monoteism pindstruktuur postmodernsus postmodernism psühhoanalüüs semantiline kolmnurk semiootika simulaakrum Sinn strukturalism sümboolne kapital suur narratiiv süvastruktuur teisene modelleeriv süsteem (2) Kirjaliku eksami küsimused · Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? · Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? · Mis on kognitiivne adekvaatsus?
kirjutatav tekst kuulub kultuurimudeli alla, kus iga kultuurikandja peaks seda teatud ulatuses tundma kognitiivteadused e tunnetusteadused, mille eesmärk on uurida tunnetuslikke võimeid kultuurimorfoloogia kultuuri seletamine looduse käekäigu järgi, püütakse jõuda ürgtüübi ideeni, et kõik baseerub ürgsetel nähtustel kultuurisõltelisus iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad kultuuriuniversalism kõiki kultuure võib uurida samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid märk semiootilises süsteemis miski, mis tähistab reeglina midagi enamat kui ta ise modernsus - modernsus on puhastumine premodernsusest monoteism usk ainsasse, kõikehõlmavasse Jumalasse pindstruktuur nähtav, tajutav tekst, süvastruktuuri väljund; loogilise lause väljund postmodernsus ühisnimetaja muutustele inimeste mõtlemises, kultuuris
Selliste võimete hulka kuuluvad näiteks taju, mõtlemine, õppimine, motoorika ja keel. Kultuurimorfoloogia - õpetus kultuurivormidest, kultuuride välise kujundamise õpetus, kultuuri seletamine looduse käekäigu järgi, püütakse jõuda ürgtüübi ideeni, et kõik baseerub ürgsetel nähtustel Kultuurisõltelisus - iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad Kultuuriuniversalism - kõiki kultuure võib uurida samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid Märk - miski, mis tähistab reeglina midagi enamat kui ta ise, suhe märgikandja, objekti ja tõlgendi vahel. Märgi puhul on (Ferdinand de Saussure'i järgi) oluline tähistaja jatähistatu omavaheline suhe.Klassikalise Charles Peirce'i märkide klassifikatsiooni kohaselt jaotuvad märgid ikoonideks, indeksiteks, ja sümboliteks
sfääride ning ajaloolise arenguga võimaldab käsitleda kultuuride omavahelisi seoseid, kultuurikonflikte ja vastasmõjusid Kultuurirelativism ja universalism. Siiski jätkuvad arutlused selle üle, kas inimestele üle maailma on omased mingid kultuurilised universaalid (n-ö universaalne inimkultuur) või mitte ja sellele vastavalt, kas on olemas unviersaalsed teooriad kultuuri uurimisel, mis on kohaldatavad mis tahes kultuurile. Kultuuriuniversalism: kuna inimloomus on universaalne, lahendavad kõik kultuurid sisuliselt neidsamu ülesandeid ja seega toimivad samadel põhimõtetel kõiki kultuure võib uurida põhimõtteliselt samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid Kultuurirelativism: iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad iga kultuur nõuab mõistmiseks meetodite kohaldamist oma eripärale ja oma reeglite leidmist Maailmakultuur
individuaalsel viisil, et selle keelega üles kasvanud inimesed saavad kaasa ka maailmapildi ja kindla viisi maailma tajuda, mis on kultuurile ainuomane. Ja teise keelde ei olegi võimalik ilma kadudeta kultuurinähtuseid tõlkida. Pooldajad: kultuur vajab mõistmiseks, et teoreetilised väited selle kultuuri jaoks kohaldatakse. ei ole võimalik ehitada suurt taustsüsteemi, kus kõiki kultuurinähtusid oleks võimalik kirjeldada. Kultuuriuniversalism: inimesed on bioloogilise liigina ja kul.tegutsejatena sarnased. Inimeste ees seisvad ülesanded konstandid on samad ja ülesanded, mida kultuur peab lahendama on süvatasandil samad ja kultuurilised erinevused on pinnavirvendus. On optimistlikul seisukohal ka teoreetiliste väidetega osas. Kõikides kultuurides kehtivad samad mängureeglid ehki üksikuid erinevusi. Kõik on taandatav samade tüpoloogilistele üldistele joontele ja ühesuguse teoreetilise kirjeldatav.
sfääride ning ajaloolise arenguga · võimaldab käsitleda kultuuride omavahelisi seoseid, kultuurikonflikte ja vastasmõjusid Kultuurirelativism ja universalism. Siiski jätkuvad arutlused selle üle, kas inimestele üle maailma on omased mingid kultuurilised universaalid (nö universaalne inimkultuur) või mitte ja sellele vastavalt kas on olemas unviersaalsed teooriad kultuuri uurimisel, mis on kohaldatavad mis tahes kultuurile. Kultuuriuniversalism: · kuna inimloomus on universaalne, lahendavad kõik kultuurid sisuliselt neidsamu ülesandeid ja seega toimivad samadel põhimõtetel ¨ kõiki kultuure võib uurida põhimõtteliselt samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid Kultuurirelativism: · iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad ¨ iga kultuur nõuab mõistmiseks meetodite kohaldamist oma eripärale ja oma reeglite leidmist Maailmakultuur
annaabi.ee 
