alla. Ja varasemate suundade poolt alati tekstist otsitud või vähemalt eeldatud terviklikkuse idee asendub arusaamaga, et tekst on üksteisega vastuolus olevate lugemisviiside pundar. 8. Kuidas käsitleb marxsistlik kirjandusteadus kirjanduse ja ühiskonna suhteid. Tooge näiteid erinevatest lähenemistest. Marksistlik kirjandusteadus põhineb Karl Marxi (1818-83) ja Friedrich Engelsi (1820-95) majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel. Inimkonna, selle ühiskondlike formeeringute ja institutsioonide areng sõltub materiaalse tootmise viiside muutustest. See mõjutab ühiskonna klassistruktuuri, igal ajastul valitsevad ja allutatud klassid, kes võitlevad majandusliku, poliitilise ja ühiskondlike eeliste eest. Majanduslik võim on kõigi ühiskondlike ja poliit. tegevuste (sh. hariduse, filosoofia, teaduse, kunstide, meedia jne.) liikumapanevaks jõuks. Inimteadvust määravad
luulega. Esindajaid: J.C. Ransom, R.P. Warren, C.Brooks Põhialused: *kirjandusteose vaatlemine kirjandusteosena (iseseisev verbaalne objekt) *põhimeetod: lähilugemine- detailne teksti koostisosade ja nüansside analüüs, kirjandus kui keel *tekst on kordumatu orgaaniline tervik: komponendid on sõnad, kujundid, sümbolid, mitte tegelased, süzee ega ideed. Marksistlik kirjandusteooria. Põhialused (marksism). Marksism põhineb Marxi ja Engelsi majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel: inimkonna areng sõltub materiaalsete tootmise viiside muutustest, see mõjutab omakorda klassistruktuuri (võitlus ühikondlike eeliste eest, kapitalistlik kodanlus vs. töölisklass). Inimteadvust määravad ideoloogiad, mille kaudu tajutakse ja seletatakse reaalsust - ideoloogia väljendab juhtiva klassi positsiooni ja huve, mis saavad ise kogu ühiskonna loomulikuks hoiakuks. Marksistliku kirjandusteooria alused *kirjandusteos EI eksisteeri ajatus esteetilises sfääris
sümbolid, mitte tegelased, süzee ja ideed. Keelelised komponendid on koondunud ühe põhiteema ümber, väljendavad konfliktsete jõudude tasakaalu (equilibrium). Teose vorm on `tähenduste struktuur', mis väljendub autonoomse tervikuna läbi kujundite(thematic imagery) ja sümbolite kasutuse (sümbolic action) -+ 3. Marksistlik kirjandusteooria. Põhineb Karl Marxi (1818-83) ja Friedrich Engelsi (1820-95) majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel Inimkonna, selle ühiskondlike formeeringute ja institutsioonide areng sõltub materiaalse tootmise viiside muutustest See mõjutab ühiskonna klassistruktuuri, igal ajastul valitsevad ja allutatud klassid, kes võitlevad majandusliku, poliitilise ja ühiskondlike eeliste eest (kapitalismis kodanlus >< töölisklass). Majanduslik võim on kõigi ühiskondlike ja poliit. tegevuste (sh. hariduse, filosoofia, teaduse, kunstide, meedia jne.) liikumapanevaks jõuks.
sümbolid, mitte tegelased, süžee ja ideed. Keelelised komponendid on koondunud ühe põhiteema ümber, väljendavad konfliktsete jõudude tasakaalu (equilibrium). Teose vorm on ‘tähenduste struktuur’, mis väljendub autonoomse tervikuna läbi kujundite(thematic imagery) ja sümbolite kasutuse (sümbolic action) -+ 3. Marksistlik kirjandusteooria. Põhineb Karl Marxi (1818-83) ja Friedrich Engelsi (1820-95) majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel Inimkonna, selle ühiskondlike formeeringute ja institutsioonide areng sõltub materiaalse tootmise viiside muutustest See mõjutab ühiskonna klassistruktuuri, igal ajastul valitsevad ja allutatud klassid, kes võitlevad majandusliku, poliitilise ja ühiskondlike eeliste eest (kapitalismis kodanlus >< töölisklass). Majanduslik võim on kõigi ühiskondlike ja poliit. tegevuste (sh. hariduse, filosoofia, teaduse, kunstide, meedia jne.) liikumapanevaks jõuks.
Tekst on kordumatu orgaaniline tervik: poeetiline efekt sõltub tekstiosade suhetest. 50.Kavatsuslik ja tundmuslik eksitus 51.Lähilugemise mõiste Põhimeetod: lähilugemine e. eksplikatsioon (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, eriti fookuses teksti mitmetähenduslikkus (ambiguity). MARKSISTLIK KIRJANDUSTEOORIA 52.Põhialused Marksism: Põhineb Karl Marxi ja Freidrich Engelsi majandus-, ühiskonna- ja kultuuriteooriatel. Väidavad, et inimkonna, selle ühiskondlike formuleeringute ja institutsioonide areng sõltub materiaalse tootmise viiside muutustest. See mõjutab omakorda ühiskonna klassistruktuuri. Majanduslik võim on kõigi ühiskondlike ja poltiitiliste tegevuste liikumapanevaks jõuks. Inimteadvuse määravad ideoloogiad: väärtused ja hoiakud, mille kaudu tajutakse ja seletatakse reaalsust. Marksism ja kirjandusteadus: Kirjandusteos ei eksisteeri ajatus esteetilises sfääris
annaabi.ee 
