„Kultuuri“ mõiste TMK sõnastikus KULTUUR I mittepäriliku informatsiooni kogum, mida koguvad, säilitavad ja annavad edasi inimühiskonna erinevad kollektiivid... Strukturaal-tüpoloogilise kultuuriajaloo ülesehituse hädavajalikuks tingimuseks tuleb lugeda kultuuritekstide sisu eristamist nende „keele“ struktuurist. Seejuures tuleb kultuuriajaloolase käsutuses olevate faktide kogusummas eristada teoreetiliselt rekonstrueeritavat süsteemi (antud kultuuri keel) ja antud kultuuri realisatsiooni süsteemivälise materjali massis (tema kõne). Niisiis, kogu kultuuri ajaloo materjali võib vaadelda teatud sisulise informatsiooni vaatepunktist ja seda informatsiooni teatud märkides väljendada võimaldavate ja
sünteesida marksistliku mõtte baasil vahepeal muutunud ühiskonda adekvaatselt kirjeldavat teooriat, kaasates teisi uuema mõtte suundumusi (psühhoanalüüsi, eksistentsialistlikku filosoofiat jm). Nad osutavad sellele, et mõistusel baseeruvate institutsioonide toimimine tänapäeva kultuurikeskkonnas on muutunud iseenesest irratsionaalseks ega ole viinud inimesi vabanemiseni illusioonide ja põhjendamatute kitsenduste kütkest, mida varem oletati. Institutsioonid, kultuuritekstide tootmise enda kätte haaranud ja võimulolijate huvides tegutsevad kultuuritööstused, mis valitsevad laiemasse levikusse sattuvaid infovooge, kontrollivad sedakaudu ühtlasi inimeste subjektsuse kujunemist ning suudavad seda vastavalt oma huvidele suunata. Selle tagajärjel lämmatab vaimselt madalamal tasemel massikultuur tasapisi kõrgkultuuri. Inimvaimu edasi viiv, kuid mõistmiseks sellelt pingutusi nõudev keerulisem mõte asendub lihtsakoelise ja tuimestava meelelahutusega
raamidesse, isegi etteantud teksti võime sisse panna mõttelise iroonia. Juriidiline, matemaatiline keel püüab võimalikult vähe ruumi jätta mänglevaks kasutuseks ja vaidlustuseks, kuna need jõud on alati vastastikkuses seoses, ei saa neid siiski päris ära kaotada. Nt seadustel on alati ,,suurem" sisu kui pealtnäha, seega täielik monologiseerimine ei ole võimalik. Kristeva lähenemine Bahtinile on mõnevõrra erinev. Tekstid ühilduvad ühtsesse kultuuritekstide võrgustikku, kõik maailmatekstid on omavahel ühendatud. Väidab, et ongi ainult intertekstuaalsus ja omavahelised seosed. Tema jaoks on tekst pigem stiihia, maailma muutev jõud mida ei ole võimalik ära tarbida. Kuid Kristeva jaoks kaovad ära kultuurilised momendid kuidas teksti kasutatakse. Intertekstuaalsus kirjandusteoses viitamine teistele kirjandusteostele, ühe teksti(osa) sisaldumine teises; märgiliste elementide ühest märgisüsteemist teise kandmine, millega
artikulatsioon : diskursuse välja loomine ühiskonnas toimub erinevate ideede artikulatsioon. selle eesmärk võib olla ka konflikide taandamine, et põhiküsimust varjutada. kuidas näidata rõhumissuhet alluvussuhtena. dialoog eeldab teavat valmisolekut kokkuleppeks. cultural studies : kultuuriuuringud. koolkond (lähtus birminghamist, juhtfiguur ja asutaja stewart hall). kujundas lähenemist, kus artikulatsiooniteooria oligi väga oluline. kultuuritekstide tähendus sõltub sellest, kuidas toimub artikulatsioon, see ei ole kunstiteosesse või teksti ssisse kirjutatud. ei ole mõtet minna bronxi ja öelda vastutulevale mustanahalisele : nigger. see lõpeb halvasti. aga nad ise ütlevad üksteisele küll nii. tähendab, see ei ole teatud kontekstis solvav. aga teises on. kui kirjanik ütleb lause, et ma tahtsin oma teosega öelda, et... siis võib lugeja alati küsida, aga miks sa siis ei öelnud.
Iseküsimus on see, kui vabalt tähendused võivad mõjutada ja liikuda, kas on muid faktoreid, mis ühtesid tähendusi ettepoole upitavad ja teisi tahapoole lükkavad. Kas on ikkagi põhjendatud väide, et tekst eksisteerib täiesti suveräänselt ja mingid tekstivälised faktorid teda ei mõjuta. Loeng 6 Kultuur ja võim ja nende omavahelised suhted Vaadeldakse mitmeid mõjukaid võimuteooriaid ja analüüsitakse, kuidas neid kasutada kultuuritekstide ringlusreeglite kirjeldamisel. Mitte iga eneseväljendus ei lähe käibele ja selle mõtted teooriaid ei hakata laialdaselt jagama. Selleks et kultuuriline tekst oleks levikus peab ta olema kollektiivselt aktsepteeritud. Esiteks sümboolne ja praktiline võim. Võivad olla ühe grupi inimeste käes kui ei pruugi. · Praktiline võim otsuste tegemine on delegeeritud või enda kätte haaratud, mingi rühma inimeste poolt.
annaabi.ee 
