4. Omandatakse sotsialiseerumise käigus ja ka inimese kogemustest. Nagu ma eelnevalt kirjutasin on igal inimesel oma definitsioon väärtustele ja Schwartz´i tõlgendus väärtusele on väga selgelt kirja pandud ja mõistetavaks tehtud. Isiklikult ei suudaks mina paremini enda jaoks seletada, mis on väärtused, see kuidas kirjutas Schwarz on väga hästi lahti mõtestatud ja just see mida arvan ka mina. Autor kirjutas artiklis väärtuse dimensioonidest kultuuritasandil, põhinedes Schwartz´i uuringu põhjal, mis ta tegi aastate 1990. alguses. Schwartz toob välja kolm dimensiooni, esimeseks on neist alalhoidlikkus ja autonoomia, mis oma korda jaguneb kaheks intellektuaalseks ja emotsionaalseks autonoomiaks. Selle uuringu põhjal nendel tasanditel vaadates on Eesti, kui endine sotsiaalmaa, harmoonia ja alalhoidlikkuse dimensioonil. Kui vaadata hetke seisu tänapäeva Eestis siis kipun arvama, et see on siiani nii. Eestlased kipuvad
· Kultuuride segumine sammuti parem juurdepääs erinevate kultuuride poolt pakutavate ning ühtlustavad nähtused. · Kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism. · Maailmamuusika levik · kasvanud immigratsioon · rahvustoitude ülemaailmne levik · võistlus spordialade ülemaailmne levik · globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiat nagu internet, telefonid, sidesateliidid · kultuuritasandil on mõistet seostatud Ameerika Ühendriikide kultuurilise mõju laienemise maailmas. Poliitiline globaliseerumine · Üleilmsete reeglite teke nt: autorikaitse seaded ja patendid · rahvusvaheliste kohute loomine nt: rahvusvaheline kriminaalne kohus Globaliseerumise ohud ... on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemine, kommete, tehnoloogiate, toodete ülemaailmne levik on viinud kultuuride erinevse vähenemise, globariseerumise seotud negatiivseks
makromajanduslike muutuste korral kasulik olla · Ühiskonna ja valitsuse poolehoiu võitmine · Innovatsiooni kasv 2.3. Organisatsioonikultuur Eelmises peatükis käsitletud sisemine imago on osa organisatsioonikultuurist ja vastupidi. Organisatsioonikultuur on organisatsiooni peamised tõekspidamised, mis on kujunenud tema suhetes väliskeskkonnaga ja sisemises koostegevuses, ning seetõttu peetakse neid antud organisatsioonis õigeks ( E.H. Schein). Jälgitaval kultuuritasandil tuleks mainida TKHK kaasaegset ja mugavat töökeskkonda ning interjööri. Hooned on läbinud täieliku uuenduskuuri, hotellis-ja õpilaskodus on originaalsed ja värviküllased lahendused. Toad on sisutatud punase, kollase, rohelise ja sinise mööbliga. Suunavad sildid ja viidad peaksid lihtsustama liikumist hoonetes, ometi on paljudel esialgu raskusi suures hoonetekompleksis orienteerumisega. Tartu Kutsehariduskeskuse hotellis väärtustatakse võrdset suhtumist. Omavahel saavad hästi
1980-ndate aastate keskpaiku laienes individualismi ja kollektivismi uurimine kultuuritasandilt indiviiditasandile. Eristamaks kultuuri- ja indiviiditasandite käsitlusi, pakkusid Triandis, Leung, Villareal ja Clark mõisteid idiotsentrism ja allotsentrism kui individualismi ja kollektivismi vasteid isiksuse tasandil. Allotsentrik on inimene, kes pöörab tähelepanu teistele inimestele. Idiotsentrikud pööravad põhimõtteliselt enam tähelepanu sisemistele omadustele. Kultuuritasandil vaadeldud konstruktid võivad nt indiviiditasandi konstruktidest oluliselt erineda. Neli universaalset dimensiooni või omadust, mis individualismi ja kollektivismi kui kultuurisündroome iseloomustavad, on järgmised: Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon: Kollektivistlikes kultuurides on rõhuasetus inimeste seotusel ja sõltuvusel teistest inimestest (sõltuv minakäsitlus). Inimese minakontseptsiooni ei määratle inimese unikaalsed omadused, vaid sotsiaalsed suhted teiste inimestega
kultuuritasandilt indiviiditasandile. Eristamaks kultuuri- ja indiviiditasandite käsitlusi, pakkusid Triandis, Leung, Villareal ja Clark (1985) mõisteid idiotsentrism ja allotsentrism kui individualismi ja kollektivismi vasteid isiksuse tasandil. Allotsentrik on inimene, kes pöörab tähelepanu teistele inimestele. Idiotsentrikud pööravad põhimõtteliselt enam tähelepanu sisemistele omadustele (nt veendumused, emotsioonid jne ) kui teistelt inimestelt saadud informatsioonile. Kultuuritasandil vaadeldud konstruktid võivad nt indiviiditasandi konstruktidest oluliselt erineda. Neli universaalset dimensiooni või omadust, mis individualismi ja kollektivismi kui kultuurisündroome iseloomustavad, on järgmised: · Sõltuv või sõltumatu minakontseptsioon (Markus&Kitayama, 1991) · Grupi või isiklikud eesmärgid · Käitumine sõltub normidest või hoiakutest · Keskendumine grupi vajadustele või sotsiaalsele vahetusele.
annaabi.ee 
