· Jõed puuduvad (vaid Pedja läbib loodeosa ning Amme Kuremaa järvest läbi mitmete teiste järvede.) Taimestik · Valdavalt kultuurmaastikud. · Põllumajanduspiirkond on metsavaene. · Suuremad metsamassiivid vaid Vooremaa servadel, mõhnastike aladel. · Taimkate vööndiline - põllud, metsatukad, rohumaad, sood. · On säilinud niidu- ja puisniidulaike · Suurim haruldus - Astelsõnajalg ja pori-nõiakolla. Loomastik · Loomastik omalaadne. · Kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad paljud loomaliigid. · Väga liigirikas kalastik ja järvedega seotud linnustik. · Imetajate fauna on tagasihoidlik. Inimtegevus · Vooremaa kuulub Eesti põliselt asustatud alade hulka. · Maakattes domineerivad Vooremaal põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. · Reljeefi kõrgemad osad voorte laed ja nõlvad on põldudena kasutust leidnud juba pikka aega, esimeste alapõldude rajamisest saadik.
• Looduslikku taimestikku on säilinud vaid voortevaheliste vagude madalamates osades, järvede ümber ning kohati väikeste metsakestena voortel. Vooremaa • Valdavad lehtmetsad. • Vooremaa on enamjaolt põllustatud. Vooremaa • Vooremaal leidub kaitse all olevalt liike: • valge ja väike vesiroos • näsiniin • kuldking • käokuld • võsu – mägisibul • siberi võhumõõk • Kobarpea(pildil) Vooremaa • Tänu väga kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad seal paljud loomaliigid, mis on mujal Eestis tavalised või esinevad väga vähesel määral. • Seetõttu mängib suurt rolli sealne kalastik ja järvedega seotud linnustik. Vooremaa • Vooremaa järvedes on kindlaks tehtud 18 kalaliigi esinemine. • Neist arvukamad on särg, haug, ahven, latikas, kiisk, linask(pildil) ja mudamaim. Vooremaa • Järvedesse on sisse toodud ka mitmeid uusi kalaliike nagu angerjas,
Vooremaa põhjaosas on levinud ka mõned lubjalembelisemad liigid, nagu näiteks metsülane ja põdrajuur, mida lõunaosast ei leia. Haruldase liigi – soojumika levila lõunapiir läbib Vooremaa põhjaosa . Vooremaal leidub ka kaitse all olevalt liike: valge ja väike vesiroos, näsiniin, kuldking, käokuld, võsu – mägisibul, siberi võhumõõk ja kobarpea (Remmel 1978). 4.2 Loomastik Vooremaa loomastik on omapärane. Maastiku väga kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad siin paljud loomaliigid, mis on mujal Eestis tavalised või esinevad väga vähesel määral. Seetõttu väärib esiletõstmist siinne kalastik ja järvedega seotud linnustik. Imetajate fauna on aga tunduvalt tagasihoidlikum (Remmel 1978). Vooremaa järvedes on esineb 18 kalaliiki. Neist arvukamad on särg, haug, ahven, latikas, kiisk, linask, mudamaim, luts koger ning ka luukarits. Tähelepanuväärne on Saadjärves esinev rääbis
Metsülane on tulnud siia piki Ebavere Siimusti oostikku ning ta levila piirdubki nende oosidega. Haruldase liigi soojumika levila lõunapiir läbib Vooremaa põhjaosa (Remmel 1978). Vooremaal leidub ka kaitse all olevalt liike: valge ja väike vesiroos, näsiniin, kuldking, käokuld, võsu mägisibul, siberi võhumõõk ja kobarpea (Remmel 1978). 4.2. Loomastik Vooremaa loomastik on omapärane. Maastiku väga kõrge kultuuristatuse tõttu puuduvad siin paljud loomaliigid, mis on mujal Eestis tavalised või esinevad väga vähesel määral. Seetõttu väärib esiletõstmist siinne kalastik ja järvedega seotud linnustik. Imetajate fauna on aga tunduvalt tagasihoidlikum (Remmel 1978). Vooremaa järvedes on kindlaks tehtud 18 kalaliigi esinemine. Neist arvukamad on särg, haug, ahven, latikas, kiisk, linask, mudamaim, luts koger ning ka luukarits. Rääbise esinemine Saadjärves on tähelepanuväärne
LOE LISAKS! MULD KUI ELUSORGANISM JA MIKROORGANISMIDE OSA TAIMEDE TOITUMISEL Mulla viljakuse üheks olulisemaks näitajaks on selles leiduvate organismide kogus ja koosseis. Mullaorganismide biomassist moodustavad suurema osa mikroorganismid. Mikroorganismid etendavad väga tähtsat osa süsteemi “muld-taim-väetised” toimimisel. Mullaorganismide arvukus on mullas väga suur ja sõltub mulla kultuuristatuse astmest: 1g mullas on 1...10 miljardit mikroorganismi. Mikroorganismid on paljude biokeemiliste protsesside toimumise aluseks mullas. Paljudel mullas elunevatel organismidel on võime siduda õhulämmastikku. Kõige aktiivsemalt teevad seda liblikõieliste taimede juuremügarates elavad mügarbakterid. Soodsate mullastikutingimuste (neutraalne mulla reaktsioon) ja küllaldase energeetilise materjali (huumusrikas muld) olemasolu korral võivad liblikõieliste
annaabi.ee 
