Mitmeaastased rohttaimed. Õied valged, lehed kolmetised. Viljaks õiepõhjast moodustunud ebavili pinnal olevate pähklikestega (maasikas, muulukas). Süstemaatika alused Roos Kurdlehine roos L I Tihe, 1- 1,5 m kõrgune põõsas. Õis korrapärane viietine, tume- lillakas- I punane, suur. Lehed tumerohelised, kurrulised. Kasvab peamiselt K mererannikul liivaluidetel aga ka kultuuristatult koduaedades ilu- põõsana. Viljad suured, oranz- kuni tumepunased õiepõhjast moo- dustunud ebaviljad. Söödavad, sisaldavad rohkesti C vitamiini. Süstemaatika alused Küsimusi kordamiseks 1. Mida uurib süstemaatika ? 2. Millised on looduses esinevad riigid ? 3. Millisteks alarühmadeks jaguneb hõimkond ? 4. Milline on olnud taimeriigi hõimkondade arengusuund ? 5. Kas herne seeme on kahe- või üheiduleheline ? Miks ? 6
Samamoodi talitati veel mitu sajandit hiljem Itaalias, kus münt oli kirikus põrandal, et rahustada inimeste meeli. Itaalia looduses leidunud mündiliik sai nimeks Neitsi Maarja taim. Kõik mündid on roomava juurega ja omapärase lõhnaga mitmeaastased rohttaimed huuleõieliste sugukonnast. Mõne liigi lõhn meenutab õuna, teine maitseb kui sidrun ning lõhna ja maitse intensiivsus erineb liigiti. Eestis kasvad kultuuristatult vähemalt kaheksa mündiliiki, kuid maailmas on neid veel sadu. 3 Mündi Liigid Piparmünt (mentha piperita) kasvab meill kultuurtaimena ja tal on ka teisendeid, mis sisaldavad erineval määral väärtuslikke eererlikke õlisid. Püparmünt on vesimündi ja rohemündi hübriid. Piparmündi eeterlikud õlid sisaldavad umbes 50% mentooli, mentooni
Maapinna absoluutkõrgused on soistel aladel 3540 m vahemikus, paekõrgendikel valdavalt 4250 m vahemikus. Kõrgeim on maapind Saduküla ja Härjanurmeümbruses, kus absoluutkõrgus ulatub 6667 meetrini. Mullastik: Üldiselt on tegemist nii heade (keskmine boniteet üle 45 hindepunkti) kui ka keskmiste muldadega (boniteet on 3545 hindepunkti). Pikknurme ja Puurmani ümbruses levivad märjad leostunud mullad kuuluvad kuivendatult ja kultuuristatult viljakate ja keskmiselt viljakate muldade hulka, sobides hästi pikaajaliste kultuurkarjamaade rajamiseks. Pedja, Pikknurme ja Kaave jõe lammidel levivad märjad lammimullad, millel kasvavad rohurikkad lammirohumaad. Väikese osa liigniisketest muldadest moodustavad turvastunud mullad. Korraliku kuivenduse korral sobivad need mullad kasutamiseks kultuurrohumaadena. Saduküla kandis paiknevad viljakad põllumaad (muldade hindepunkt on üle 55 palli) suhteliselt suurte massiividena
soine. Viinapuude vahekauguseks jäetakse tavaliselt 1,5 m. Sortidest võiks valida alljärgnevate hulgast. Viinapuulehed Värskeid viinapuulehti võib kasutada nagu teelehtigi - haavale pannes vaigistavad nad verejooksu. Lehtedest valmistatud tõmmistega on ravitud nahahaigusi ja angiini. 5 VIINAMARI Viinamari ehk Vitis vinifera. Viinapuu perekonda kuulub umbes 70 liiki vääntaimi, millel kasvavad kobarad moodustavad marjad. Kultuuristatult kasvatatakse viinamarjaliaane 2 m kõrgustel spaleeridel. Välimus Marjad on ümmargused kuni ovaalsed ja värvuselt kollasest kuni mustjassinisteni. Sinise põhitooniga viinamarjad sisaldavad rohkem parkaineid ja koores punast värvainet antotsüaani. Paljude sortide marjad kattuvad valmides õhukese, heleda, jahuse, vahaja kirmega, mis tekib sügisel sooja päevase õhu ja öise niiskema ja jahedama õhu vaheldumise tulemusena. Viinamari kui tervistav saadus
säilib väga kaua, saab talv läbi kasutada. Armerimelonid on suurte maitsvate vanilliaroomiga viljadega sordirühm, kasvatatakse peamiselt Kesk-Aasias. Konomonmeloni alamliiki kuuluvaid teisendeid kasvatatakse Indiast Jaapanini; pärit on Ida-ja Lõuna-Aasiast. Vilju tarvitatakse köögiviljadena, mitte dessertköögiviljadena. Viinamari Viinamari ehk Vitis vinifera. Viinapuu perekonda kuulub umbes 70 liiki vääntaimi, millel kasvavad kobarad moodustavad marjad. Kultuuristatult kasvatatakse viinamarjaliaane 2 m kõrgustel spaleeridel. Marjad on ümmargused kuni ovaalsed ja värvuselt kollasest kuni mustjassinisteni. Sinise põhitooniga viinamarjad sisaldavad rohkem parkaineid ja koores punast värvainet antotsüaani. Paljude sortide marjad kattuvad valmides õhukese, heleda, jahuse, vahaja kirmega, mis tekib sügisel sooja päevase õhu ja öise niiskema ja jahedama õhu vaheldumise tulemusena.
väga rikkalikult juurevõsu ja metsistub kergesti. Kodumaal võrsed, õied ja lehed lammaste toit, võrsetest valmisttakse luudasid, juuri, võrseid ja koort kasutatakse punumiseks. 44. Harilik ebajasmiin ja mage sõstar Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius L.) [koronárius] 2.....3 m kõrguseks kasvav, tugevate, vanemas eas pisut rippuvate võrsetega tavaline ja paljukasutatud ilupõõsas pärineb Lõuna-Euroopast kuni Kaukasuseni. Kultuuristatult kasvatatakse alates juba Võrsed: vanematel võrsetel koor on kestendav, võrsed soonelised, noorelt pehmekarvased. Lehed: vastakud, munajaselliptilised, karedad, 4.....8 cm pikad, 2.....5 cm laiad, leheserv harvalt jämesaagjas, terikunud tipuga ja kiilja lehealusega, pealt tumerohelised ja paljad, alt heledamad ja roodude nurkades karvased. 37
Kodumaal võrsed, õied ja lehed lammaste toit, võrsetest valmisttakse luudasid, juuri, võrseid ja koort kasutatakse punumiseks. Sordid: 'Biflora'; 'Globosa'; 'Goldsprite'; 'Latifolia'; 'Macrantha' 44. Harilik ebajasmiin ja mage sõstar Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius L.) 2.....3 m kõrguseks kasvav, tugevate, vanemas eas pisut rippuvate võrsetega tavaline ja paljukasutatud ilupõõsas pärineb Lõuna-Euroopast kuni Kaukasuseni. Kultuuristatult kasvatatakse alates juba XVI sajandist. Vähenõudliku , külmakindla ilutaimena on harilik ebajasmiin Eestis laialt levinud. Tunnused: Võrsed: vanematel võrsetel koor on kestendav, võrsed soonelised, noorelt pehmekarvased. Lehed: vastakud, munajaselliptilised, karedad, 4.....8 cm pikad, 2.....5 cm laiad, leheserv harvalt jämesaagjas, terikunud tipuga ja kiilja lehealusega, pealt tumerohelised ja paljad, alt heledamad ja roodude nurkades karvased.
annaabi.ee 
