kunstiteosed, gurmaanlus, autod vms. Vastandumine massi keskmisele maitsele. Massikultuur tänapäeva idustriaalühiskonna kultuur, mida iseloomustab kultuuriväärtuste tootmine laiadele massidele ja nende levitamine massimeedia kaudu 27.Kultuuri mitmekesisus Sotsioloogias räägime paljudest erinevatest kultuuridest: Industriaalne, massi-, materiaalne, poliitiline, vaimne, elitaarne. Aga räägitakse veel ka kultuuriareaalist, kultuuribarjäärist, kultuurikonfliktist, kultuurisokist, sub- ja kontrakultuuridest jne 28.Etnotsentrism Uskumus ,et oma kultuur on ainuõige ja hea ja teiste kultuuride üle saab otsustada oma kultuuri standardite põhjal (etnos-rahvus,grupp,tsentrism-keskus) Etnotsentrism täidab mitmeid indiviidile ja grupile tähtsaid eesmärke.Ta pakub inimestele kindluse nende arusaamade ja käitumise õiguse kohta,tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga ja kaitsta seda.Etnotsentrismil on oluline roll ka sotsiaalse solidaarsuse
Enamus kuulub sinna, aga ei usu.] Sektide tekkimise põhjused. Sektid tekivad tavaliselt karismaatilise liidri ümber. On aegu, mis seda rohkem soosivad. Ettekujutus karismaatilise liidri rollist on sõltuvuses olukorrast. · Deprivatsioon sektiga liituvad pigem vaesed (20. sajandi alguse tähelepanek), deprivatsioon (ilmajäämine) võib olla ka nt positsioonist, elutarkusest, motivatsioonist, tervisest jpm. · Sotsiaalne segadus (nt immigrantidel uues keskkonnas). Kultuurisokist tingitud vajadus lähedaste suhete järele. · Sotsiaalmajanduslik muutus (katastroofid, segadus ühiskonnas jne). · Religioossed põhjused. Osa inimesi on tugevate religioossete vajadustega ja kui ühiskonnas olemas olevad usuelu vormid neid ei rahulda, otsitakse/luuakse uusi. Religioosne janu, püüd ,,sinna teisele poole". Sektid tekivad usuorganisatsioonide lõhenemise tulemusel. 100 aasta vältel tunneb 30% usuorganisatsiooni liikmeist selle lõhenemist (USA)
psühholoogilistele vajadustele. Kultuuriline relativism kultuur võib olla mõistetav ainult omaenese väärtuste raames ja omaenese kontekstis. Pole absoluutseid standardeid, mille alusel kultuuri hinnata. 32. Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus? Sotsioloogias räägime paljudest erinevatest kultuuridest: Industriaalne, massi-, materiaalne, poliitiline, vaimne, elitaarne. Aga räägitakse veel ka kultuuriareaalist, kultuuribarjäärist - keel, kultuurikonfliktist, kultuurisokist, sub- (alamkult suure kultuuri sees) ja kontrakultuuridest jne 33. Mis on etnotsentrism? Ksenofoobia. Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, "õigeks", tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. (Oma kult pidamine paremaks kui teistel) Ksenofoobia vihatakse neid, kes teistmoodi 34. Mida nimetatakse sotsiaalseteks normideks?
eesmärk võib olla ka nt poliitiline manipulatsioon Rituaali mõiste on konventsioonil põhinev, olemuslikult puudub põhjus eristada muust sotsiaalsest tegevusest. 49. Milles väljendub kultuuriline mitmekesisus? Sotsioloogias räägime paljudest erinevatest kultuuridest: industriaalne, massi-, materiaalne, poliitiline, vaimne, elitaarne. Aga räägitakse veel ka kultuuriareaalist, kultuuribarjäärist - keel, kultuurikonfliktist, kultuurisokist, sub- (alamkult suure kultuuri sees) ja kontrakultuuridest jne 50. Mis on etnotsentrism? Etnotsentrismi positiivne (oma kultuuri väärtustamine) ja negatiivne (teiste halvustamine) tähendus. Ksenofoobia. Näited. Etnotsentrism - teise kultuuri hindamine lähtudes oma kultuuri positsioonilt. Enda kultuuri peetakse moraalselt väärtuslikumaks, "õigeks", tähtsamaks. So universaalne. Võib olla nii positiivne kui negatiivne. (Oma kult pidamine paremaks kui teistel)
valdkondi ja mis kehtivad võrdselt kõigi ühiskonnaliikmete kohta. Kehtivus tagatakse ametlike sanktsioonidega, mida viivad täide selleks volitatud organid politsei, kohtud, vanglad. 5.1.6. Erinevad kultuurid: Sotsioloogias räägime paljudest erinevatest kultuuridest: Industriaalne, massi-, materiaalne, poliitiline, vaimne, elitaarne. Aga räägitakse veel ka kultuuriareaalist, kultuuribarjäärist, kultuurikonfliktist, kultuurisokist, sub- ja kontrakultuuridest jne Kultuuride mitmekesisus: Subkultuurid alagrupid ühiskonnas, kelle elustiil erineb üldisest. Subkultuurid tekivad alati, kui ühiskonnaliikmete juurdepääs üldisele kultuurile on erinev. Mida keerulisem on ühiskond, seda tõenäolisemalt on seal ka väga mitmekesiseid subkultuure, alates juba tööjaotusest tulenevatest alakultuuridest advokaadid, arstid. Grupi säilitamiseks kehtestatakse piirid, nt oma släng, reeglid, millega end