Mäelt avaneb kauneid vaateid idapoolsetele metsadele ja läänes laiuvale kultuurmaastikule, hästi paistab Endla soostik. Kätte paistavad Rakvere vallimägi, Kiviõli tuhamäed, Laiuse voor, Kärde, Kellavere, Räitsvere ja Ebavere mägi, Laiuse, Koeru ja Simuna kirikutorn. Mäe nõlvadel paiknevad päikesemaja, mägionn ja kännumaja, on rajatud lõkke- ja puhkekohad. Emumäe vaatamisväärsused Lisaks vaatetornile on Emumäel rabamändidest ja –juurikatest kultuuriseltside puukujude allee, Emumemme koda ja päikesetõusumaja. Torni läheduses on mitu puhkmajakest ja onni ning on olemas ka telkimis- ja piknikuplatsid. Emumäe looduspargis saab korraldada 2-6 kilomeetri pikkuseid jalutuskäike või matku. Emumäe asustus Emumäe jalamil asub Emumäe küla, mis on 770. aastat vana. Esmakordselt mainiti Emumäge Taani hindamisraamatus aastal 1241. Emumäe põllumaad on jätkuvalt kasutuses ja asustusstruktuur on püsinud muutumatuna. Emumäe idanõlv
Maailmasõja eelsel perioodil ei jõudnud. Ajalugu § Rootslaste ja venelaste puhul oli küllalt oluline tõik, et kompaktne asustus võimaldas rahvuskultuurilisi probleeme lahendada kohalike omavalitsuste abil. Kultuuriomavalitsused likvideeriti 1940. a. nõukogude võimu perioodil. § 1980. aastate keskel alguse saanud perestroika ja eesti iseseisvusliikumine pani aluse rahvusvähemuste kultuuriseltside ja ühenduste taastekkele. Põhiseaduse § 50 sätestab, et vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. § 26. oktoobril 1993. a võttis riigikogu vastu ,,Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seaduse". Vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus § Vähemusrahvuse kultuuriomavalitsuse põhieesmärkideks on: emakeele õppe korraldamine, rahvuslike
pärimuskultuuriprogramm”, “Virumaa pärimuskultuuriprogramm”, “Vana Võrumaa pärimuskultuuri programm”. 7. Millistele partnerorganisatsioonidele ehk rahvakultuuri keskseltsidele jagab Rahvakultuuri keskus toetust läbi programmi „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamine“? Eesti Kooriühing; Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts; Eesti Folkloorinõukogu; Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit; Eesti Harrastusteatrite Liit; Eesti Kultuuriseltside Ühing; Eesti Rahvamajade Ühing. 7.1. Millal on Kultuurkapitali taotluste esitamise tähtajad? Taotluse esitamise tähtaeg on 4x aastas: 20.veebruar, -mai, -august, -november. 8. Millistele tingimustele peab vastama etendusasutus Etendusasutuse seaduse kohaselt? Etendusasutus on asutus, kes regulaarselt avalikult esitab ja korraldab autorite loomingut, etenduste ja kontsertidena. Kes on töösuhtes loominguliste töötajatega. Kellel on loomingulinejuht ja loomenõukogu
Raadiot sel ajal veel ei olnud. Oli kaks olulist ajalehte. ,,Postimees", mida andis välja Jaan Tõnisson ja ,,Päevaleht", mis tekkis 20. sajandi alguses. Teine kultuuriline eeldus oli eestlastest haritlaskonna väljakujunemine. Nad olid suures osas saanud hariduse Tartu ülikoolis, kuigi vene keeles. Nad olid tegevad ajalehtede juures ja ka vabariigi väljakuulutamise juures. Lisaks olid olemas rahvast liitvad suurüritused, eelkõige laulupidude traditsioon. Veel oli eelduseks kultuuriseltside olemasolu ja aktiivne tegevus neid kultuuriseltsides laulukoorid, puhkpilliorkestrid. Aktiivne seltsitegevus aitas suurendada rahvuslikku iseteadvust. Majanduslike eelduste suurim osa on see, et Eesti talupojast oli saanud oma maa peremees. Kuigi maa oli ostetud laenuga, oli olemas majanduslik kindlustunne. Nii oli aega muudele küsimustele tähelepanu pöörata. Talude päriseksostmise seadused tulid 1849 Liivimaal ja 1856 Eestimaal. Eesti oli 20
Turundustegevus Muuseum kasutab oma näituste, kogude, ürituste, loengute jms reklaamimiseks kõiki meediavahendeid (televisioon, raadio, ajakirjandus, pressiteated) ning reklaamtrükiseid ja meeneid. Toimub muuseumi kodulehekülje pidev täiendamine ja areng. Muuseum reklaamib end läbi muuseumis toimuvate ürituste ja püsiekspositsiooni. Toimuva kohta antakse teavet läbi spetsiaalsete meililistide. Pööratakse tähelepanu venekeelse elanikkonna suuremale kaasamisele läbi koostöö vene kultuuriseltside ja organisatsioonide. Proovime leida laiemat koostööpinda erinevate organisatsioonide ja naabermuuseumidega nii Eestis kui välismaal. Jätkub muuseumimeenete arendustegevus. Oma asutamisest alates on muuseum siiski erinenud klassikalisest vanavara kogumise ja eksponeerimise kohast. Tähtsal kohal on inimeseõpetuse ja tervisliku eluviisi toomine külastajani kaasaegsete mulaazide, interaktiivsete eksponaatide ning näituste abil.
Turundustegevus Muuseum kasutab oma näituste, kogude, ürituste, loengute jms reklaamimiseks kõiki meediavahendeid (televisioon, raadio, ajakirjandus, pressiteated) ning reklaamtrükiseid ja meeneid. Toimub muuseumi kodulehekülje pidev täiendamine ja areng. Muuseum reklaamib end läbi muuseumis toimuvate ürituste ja püsiekspositsiooni. Toimuva kohta antakse teavet läbi spetsiaalsete meililistide. Pööratakse tähelepanu venekeelse elanikkonna suuremale kaasamisele läbi koostöö vene kultuuriseltside ja organisatsioonide. Proovime leida laiemat koostööpinda erinevate organisatsioonide ja naabermuuseumidega nii Eestis kui välismaal. Jätkub muuseumimeenete arendustegevus. Oma asutamisest alates on muuseum siiski erinenud klassikalisest vanavara kogumise ja eksponeerimise kohast. Tähtsal kohal on inimeseõpetuse ja tervisliku eluviisi toomine külastajani kaasaegsete mulaazide, interaktiivsete eksponaatide ning näituste abil.
lõbustuskohti: hotellide Euroopa ja Peterburg ning raudteejaama restoranid, kohvikud ja restoranid Hawai, Linden, New York, Du Nord, Tammuri kohvik ja Jõekohvik, ohvitseride kasiino, Kreenholmi rahvamaja, Jaanilinna tuletõrje saal jt. Suvehooajal lisandusid Narva- Jõesuu lokaalid: Pauli baar, Franzia, Merekasiino, villa Capriccio, Kuursaal ja Rannahoone kaks saali (ibid). Kuursaali aias oli veel kõlakoda, kus sageli esinesid ka välismaa muusikud. Kui siia lisada erinevate kultuuriseltside ja karskusseltsi peod, siis tuleb tunnistada, et Narvas elati üsnagi aktiivset elu, millest omakorda võib järeldada, et seal pidi olema piisavalt tasemel tantsumuusikuid. Kui suvehooajal toodi Narva-Jõesuu parimatesse lokaalidesse orkestrid valdavalt Tallinnast, siis kõik aasta läbi tegutsenud lõbustuskohad pidid talvehooajal toime tulema kohalike muusikutega. 89 R. Leemets. “65 aastat bändimuusikat Keilas”. – Lääne-Harju Ekspress 1997, 22.02. 90
annaabi.ee 
