Tänapäeval arvatakse, et üldiselt nimetati nii balti hõimusid. Pole aga võimatu, et nende hulka loeti ka eestlaste esivanemaid, sest läänemeresoomlaste eluala ulatus sel ajal veel tunduvalt kaugemale lõuna poole. Teise versioonina on oletatud, et eestlasi võidi arvata ka rooma allikates põhiliselt soomlasi tähistanud ,,fennide" hulka. Mõningate matmiskommete omapära ja erinevate ehtetüüpide leviku põhjal jagunes Eesti kolmeks suuremaks kultuuripiirkonnaks: Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. Suuri edusamme soodustas asjaolu, et vanem rauaaeg oli arvatavasti rahulik sõdadeta ajajärk.
suunas, kust hangiti põhiliselt pronksi. Eestlasi huvitas karsnahk ja põhjapoolsete metsade karusnahad. Toimusid muutused matmiskombestikus, kivikalmed moodustusid suurematest kividest laotud müüridest, mis olid ristkülikukujuliselt. Selle tõttu nimetatakse matmispaiku tarandkalmeteks. Surnuid maeti tarandkalmetesse põletatult. Matmiskommete omapära ja erinevate ehetetüüpide leviku põhjal jagunes Eesti kolmeks kultuuripiirkonnaks: Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. Suuri edusamme majanduselus soodustas asjaolu, et vanem rauaaeg oli sõdadeta ajajärk. 10.Keskmine rauaaeg e. Viikingiaeg Keskmisel rauaajal muutusid olud Eestimaal rahutusk. Hakati ehitama linnuseid, Eestis tuntakse kokku umbes 120 muinaslinnust. Mägilinnused rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale.
ristkülikukujuliselt; surnuid maeti põletatult - Rahulik sõdadeta ajajärk edusammud majanduses Eestlaste esmamainimine - Rooma geograafid kirjeldasid Läänemere rannikul elavaid rahvaid - 98 pKr pandi esmakordselt Tacituse poolt kirja rahvas "aestid" (arvatavasti balti hõimud) ja "fennid" (soomlased) ei ole kindel kelle hulka eestlased kuulusid - Eesti jagunes 3 suuremaks kultuuripiirkonnaks: Lääne-eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti (muistsed hõimupiirkonnad) 4.Rahutud aastasajad Linnuste rajamine - Keskmisel rauaajal muutusid olud rahutuks linnused - Rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele, looduslikult vähekaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall (liiv + palkidest sein; paeplaatidest kuivmüür ilma sideaineta), vallist väljapoole kaevati kraav - 120 muinaslinnust
Kõige tähelepanuväärsem fakt Rooma sõdurite toitumise kohta on vahest see, et ei ole mingeid jälgi sellest, et nad oleks toidu üle kaevelnud. (Army Food 1998) 2. TEUTOBURGI JA WESERI JÕE LAHING Selles peatükis vaatlen kahte lahingut, Teutoburgi ja Weseri jõe, analüüsin neis kahes lahingus Rooma väejuhtide poolt tehtud käike ja võrdlen kahe lahingu vägede arvu, germaanlaste taktikat ja roomlaste väejuhi võimekust. 2.1. Teutoburgi lahing Euroopa jaguneb kaheks kultuuripiirkonnaks: rooma ja germaani. Põhjus, miks osad alad sattusid germaani kultuuripiirkonda ja mitte rooma, on Varuse kaotus Teutoburgi lahingus, kus kaotati tervelt kolm leegioni ja lisaks veel hulgaliselt tsiviilisikuid. Esimeseks sajandiks pKr oli Rooma riik jõudnud oma suuruse tipule. Selle koosseisu kuulusid nii Itaalia, Gallia, Hispaania, Kreeka, Egiptus, Türgi, alad PõhjaAafrikas ja veel mitmed germaani hõimude alad. Germaani hõimude
arvukate ehetest panustega kalmekivide vahele. 1 tarandisse maeti 10-20 lahkunu jäänust. o Eestlaste esmamainimine toimus aastal 98pKr kui pandi esmakordselt Tacituse poolt kirja rahvas „aestid“ mille hulka võisime ka meie kuuluda. Teine versioon, et meid kutsuti „fennideks“. o Mõningate matmiskommete omapära ja erinevate ehtetüüpide leviku põhjal jagunes Eesti kolmeks suuremaks kultuuripiirkonnaks: Lääne-Eesti ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. o Sel ajal polnud palju sõdu ja elati enamasti rahus, kuna puudusid linnused ja relvad hauapanustena. RAHUTUD AASTASAJAD o Keskmisel rauaajal hakati ehitama linnusid. Linnused jäid pidevalt kasutusele kuni muinasaja lõpuni. o Linnuste rajamiseks valiti järskude nõrlvade ja soibiva suurusega künkad. (kunstlikud vallid)
annaabi.ee 
