ornament. Käsitluslaad küünib looduslähedasest stiliseeriva ja abstraktseni. Ornament on varasemaid ja üldisemaid kunstilise väljenduse vorme, selle algeid oli juba paleoliitikumis. Neoliitikumis saavutas ornament tarbeesemete, ehitiste ja inimkeha kaunistusena suure vormirikkuse. Igal ajastul ja kultuuril on oma iseloomulik ornamendisüsteem (ornamentika). Eriti on ornament arenenud neis kultuuripiirkondades, kus tegelikkuse visuaalne kujutamine on olnud vormilt tinglik: Vanadel Idamaadel, Ameerika vanades kõrgkultuurides, Aasia vanades ja keskaja kultuurides ning Euroopa ornamendiski põhineb suuresti antiigist pärinevail motiividel, mille rakendamine elavnes karolingide ja romaani kunstis. Gootikale on iseloomulikud stiliseeritud taim- ja maavärkornament. Ornament mitmekesistus renessanss- ja barokk-kunstis, tollal hakati trükkima mustriraamatuid. Rokokoo ajal muutus ornament mänglevaks
olnud ja mul oleks hulgaliselt lapsi. See tuleneb sellest, et sealkandis on lihtsalt kombeks panna tüdrukud võimalikult noorena mehele. Ja just nimelt panna mehele, sest tüdrukuil endil tihtipeale sõnaõigust pole. Õigupoolest ei peakski selliseid kasvatusmeetodeid ainult Aafrika riikidele omistama, eks ole ka Aasias ja Euroopaski selliseid riike... Üleüldse võib huvitavaks pidada, et siinne ühiskond ei soosi teatud käitumisviise, mis paljudes teistes kultuuripiirkondades on igapäevased nähtused. Näiteks on Ladina- Ameerikas või siis Indias suhteliselt tavaline nähtus, kui abielluvad inimesed, kes on omavahel suguluses, näiteks nõod. Minul isklikult ei tuleks pähegi mõte, et ma võiksin oma onu- või tädipojaga abielluda, see oleks ju täiesti verepilastuslik. Ma ei tea keda või mida ma pean tänama, et ma pole kasvanud sellises kultuuripiirkonnas, kus vanematel on
alati unes. Lutsist pärineb järgmine kirjapanek: X pani nimeks I tütrele Manka, kes suri. II tütrele ka Manka, kes samuti suri. Siiski pandi ka III tütrele nimeks Manka, kes elab. (Ibid) 2.2.1.3. Vanavanemate järgi Tõenäoliselt ulatub muinasaega komme anda esimesele lapsele nimi vanaisa või vanaema järgi. Tegemist on laialt levinud tavaga, mida on järgitud Euraasia üsna erinevates kultuuripiirkondades: Soomes, Karjalas, Ingeris, Saksamaal, Rootsis, Bulgaarias, Põhjamere rannikul, Vana-Kreekas, Hiinas ja kindlasti mujalgi. See rahvusvaheline komme osutab esivanematekultusele ja veendumusele, et inimene elab edasi oma järglastes. Nime andmine vanavanemate järgi on üks väheseid märke eesti rahvausundis, mida võiks tõlgendada kui kauget kajastust kunagisest hinge preeksistentsi-uskumusest, veendumusest, et inimene ei sünni mitte koos oma kehaga, vaid kehastub ümber
kui kirjutusmaterjalidele kui ka kirjutusviisi (kirjaliike, tähtkujusid, ligatuure, lühendeid, kirjavahemärgistust) Paleograafia on ajaloo- ja arhiivinduse abiteadus, mis tegeleb vanade käsikirjaliste dokumentide desifreerimisega. Ligatuur liittäht, kahe kirjatähe ühendamisel saadud tähemärk. (Saksa pikk s ) Gooti kiri XI XIII sajandil väljakujunenud, ladina tähestikul põhinev kirjalaad. Olnud kasutusel Põhja-Euroopas, eriti saksa kultuuripiirkondades. Enamus 11-13 sajandist pärinevad materjalid, mis on säilinud, sh Eestimaalt ja Liivimaalt, on gooti kirjas. Eesti keele kirjutamisel taandus 18.saj jooksul. Trükikirjana püsis ajalehtedes ja osalt raamatutes 1940.a-ni. Minuskel väiketäht, väike kirja- või trükitäht. Majuskel suurtäht, suur kirja- või trükitäht. Manusskript - käsikiri Stenograafia e kiirkiri - lühike kiri, s.o. sümbolite kiri, mida nimetatakse kiirkirjaks. Võimaldab üles kirjutada kuni 300 silpi minutis
kirjavahemärgistust) Paleograafia on ajaloo ja arhiivinduse abiteadus, mis tegeleb vanade käsikirjaliste dokumentide desifreerimisega.Ligatuur liittäht, kahe kirjatähe ühendamisel saadud tähemärk. (Saksa pikk s ) Gooti kiri XI XIII sajandil väljakujunenud, ladina tähestikul põhinev kirjalaad, mille tähed muutusid kitsaks ja nende ümarused murtuks. Olnud kasutusel PõhjaEuroopas, eriti saksa kultuuripiirkondades. Enamus 1113 sajandist pärinevad materjalid, mis on säilinud, sh Eestimaalt ja Liivimaalt, on gooti kirjas. Eesti keele kirjutamisel taandus 18.saj jooksul. Trükikirjana püsis ajalehtedes ja osalt raamatutes 1940.ani. Minuskel väiketäht, väike kirja või trükitäht. Majuskel suurtäht, suur kirja või trükitäht. Manusskript käsikir Stenograafia e kiirkiri lühike kiri, s.o. sümbolite kiri, mida nimetatakse kiirkirjaks. Võimaldab üles kirjutada kuni
Paleograafia on ajaloo ja arhiivinduse abiteadus, mis tegeleb vanade käsikirjaliste dokumentide desifreerimisega.Ligatuur liittäht, kahe kirjatähe ühendamisel saadud tähemärk. (Saksa pikk s ) Gooti kiri XI XIII sajandil väljakujunenud, ladina tähestikul põhinev kirjalaad, mille tähed muutusid kitsaks ja nende ümarused murtuks. Olnud kasutusel PõhjaEuroopas, eriti saksa kultuuripiirkondades. Enamus 1113 sajandist pärinevad materjalid, mis on säilinud, sh Eestimaalt ja Liivimaalt, on gooti kirjas. Eesti keele kirjutamisel taandus 18.saj jooksul. Trükikirjana püsis ajalehtedes ja osalt raamatutes 1940.ani. Minuskel väiketäht, väike kirja või trükitäht. Majuskel suurtäht, suur kirja või trükitäht. Manusskript käsikir Stenograafia e kiirkiri lühike kiri, s.o. sümbolite kiri, mida nimetatakse kiirkirjaks. Võimaldab üles kirjutada kuni 300
silmalaugu veidi all, Brasiilias aga imiteeritakse teleskoobiga vaatamist, prantslased eelistavad oma sõrmeotsi suudelda, inglased saadavad õhusuudluse, baltikumi rahvaste eripäraks olevat olnud silmapilgutamine ja pöidla tõstmine. Kuidas toimitakse tänapäeval? On olemas ka universaalsed ehk enamusele rahvastele arusaadavad märgid. Näiteks vaikust tähistab sõrme suule panek, väsimust higi pühkimise liigutuse imiteerimine. Erinevates kultuuripiirkondades eelistatakse kasutada erinevaid poose, asendeid. Mõningad nendest on ära toodud allpool oleval joonisel( Hewes). Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 81 Suhtlemisvahendid Puhkeasend Lääne-Ameerika indiaanlased (301-306) Ühele jalale toetumine on iseloomulik just Sudaanis, Venezuelas