d) Kutseühingute loomine 1920-ndate aastate alguses hakati looma kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone. e) Algus eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elundide spetsialistide ettevalmistamine, kellest andekamad said riiklikke stipendiumeid või saadeti välismaal ennast täiendama. f) Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vena kkultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. g)Aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, seltse ja koore. h) Kehtestati Eesti vähemus rahvustele kultuur autonoomia, mille algusel moodustati juudi ja saksa kultuuri nõukogu, kes tegelased omakeelse koolihariduse ja kultuuri edendamisega. i) K. Pätsi diktatuuri kehtestamise järel suurenes riiklik kontroll erinevate kultuuri valdkondade üle ja piirati loomevabadust. Osad kultuuritegelased läksid majanduslikel põhjustel kaasa
1925. jõuti Kultuurkapitali loomiseni, millest kujunes välja peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Emakeelne haridus oli algkoolist kõrgkoolini. Loodi kutseühinguid, mis aitasid kaasa professionaliseerumisele, nagu näiteks Eesti Kirjanike Liit. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest ning valitsevaks said inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Välismaal toimusid eesti kunstnike kunstinäitused. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. 1930. aastatel kaasnes kultuuri finantseerimisega loomevabaduse piiramine, vaikiv ajastu häiris kultuuri arengut. Haridus Ühtluskooli põhimõte. Kooliharidus oli emakeelne, põhikool tasuta. Gümnaasiumid maksulised ja seal loodi eriharud (reaal, humanitaar, aiandusklassid jm). Majanduslikult oli hariduse andmine raske, kuna maju polnud selleks piisavalt, samuti
See kujunes peamiseks kultuuri finantseerivaks asutuseks. Vajalikud summad laekusid maksudest, sissetulek jagati kirjanduse, helikunsti, kujutava kunsti, näitekunsti, ajakirjanduse ja kehakultuuri vahel. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõigi elualade spetsialistide ettevalmistamine. Sellele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Laienesid kultuurikontaktid, valitsevaks said põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. Tegutsesid mitmesugused ringid, seltsid ja koorid. 1930. aastate teisel poolel ilmnesid kultuurielus negatiivsed nähtused: kultuuri finantseerimisega kaasnes loomevabaduse piiramine. 5 Hariduselu Koolikorra aluseks oli ühtluskooli põhimõte: likvideeriti koolitüüpide paljusus ning kooskõlastati kooliastmete programmid
oli Ida-Euroopa keskmisel tasemel ja ligilähedaselt sama kõrge kui Ungaris, Poolas, Lätis, ent kõrgem kui Balkanimaades. 1937. aastaks lahenes pea täielikult tööpuuduse probleem, mis oli linnarahvale suurim nuhtlus. Kolmekümnendate teisel poolel tõusid palgad nii tööstuses kui põllumajanduses. 5. Kultuurielu HARIDUS JA TEADUS * Iseseisvuse kättevõitmisega vabanesid eestlased kultuurilise venestamise ja saksastamise ohust. Valitsevaks said põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid, tugevnesid soome-ugri hõimusuhted. * Riik finantseeris kultuuri otse riigieelarvest ja Eesti Kultuurkapitali (1925) kaudu. * Õppekeelena võeti kasutusele eesti keel, emakeelne haridus algkoolist gümnaasiumini. * Loodi erinevaid seltse ja liite : Eesti Kirjanike Liit, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Inseneride Ühing, Eesti Õpetajate Liit jne. * Kujunes Eesti tippharitlaskond, kõige arvukam oli meditsiini-, pedagoogiline-, ja kunstiintelligents.
kultuuri erinevate valdkondade esindajaid ühendavaid organisatsioone (näiteks Eesti Kirjanike Liit jne.). - Algas eestlastest tippintelligentsi ja kõikide elualade spetsialistide ettevalmistamine, kelledest andekamad said riiklikke stipendiumeid või sadeti välismaale ennast täiendama. - Laienesid kultuurikontaktid ning saksa ja vene kultuuri asemel said valitsevateks põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. - Viljeleti aktiivselt edasi traditsioonilist rahvakultuuri; linnas ja maal loodi hulgaliselt rahvamajasid, seltse ja koore. - Kehtstati Eesti vähemusrahvustele kultuurautonoomia (1925), mille alusel moodustati juudi ja saksa kultuurinõukogu, kes tegelesid omakelse koolihariduse ja kultuuri edendamisega. - K.Pätsi diktatuuri kehtestamise järel suurenes riikliku kontrolli erinevate
mitmesuguste kultuuride vahel ära. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasjastamine ja kasutusvaldkonna laiendamine. Tänu sellele sai teoks emakeele haridus algkoolist kõrgkoolini. Professionaliseerumise protsessidele aitasid kaasa ka loodavad kutseühingud. Iseseisvusaastail laienes märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes ühekülgsetest saksa ja vene mõjudest. Valitsevaks said põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Samaaegselt tutvustati üha laialdasemalt eesti kultuurisaavutusi: välismail toimusid kunstinäitused, teatrite ja kooride külalisesinemised. Kultuurielu kiire kaasajastumine ei tähendanud traditsioonilise rahvakultuuri hääbumist. 1930. aastate teisel poolel ilmnesid kultuurielus mõningad negatiivsed nähtused. Vaikiv ajastu pidurdas kultuuri kulgemist, sest piirati loomevabadust. Üks osa
annaabi.ee 
