Sai kujutada keerukamaid liigutusi, ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks. 6. 7. Hakati ja templeid püstitama rohkem valitsejatele kui jumalatele. Idealism asendus realismiga. Hellenismi ajal eelistati tavasuurusele kas hiiglaslikke või väga pisikesi kujutisi. Olulisemaks sai psüühika kujutamine ja tunnete väljendamine. 8. Aleksandria rajas Egiptusesse Aleksander Suur 3. saj eKr. Aleksandria kultuurilooliseks tähtsuseks oli see, et Aleksandria oli kultuuri- ja teaduskeskus. Aleksandriasse rajati muusade tempel ja sinna juurde raamatukogu, mis sisaldas enam-vähem kogu kreeka kirjasõna. Samuti oli see linn tähtsaim luulekeskus. 9. PROSKENION- ehk lavaesine. Proskenion täitis algul nähtavasti ainult dekoratiivset ülesannet, olles näitlejaile sobivaks taustaks, kes esinesid esialgu selle ees, orchestras asetseva kooriga samal tasemel. Hiljem, kui koor kaotas
Teos oli määratud abivahendiks saksa soost pastoritele. Heinrich Stahl(töötas kirikuõpetajana) Vene-Liivi sõja tulemusena langes Eesti Rootsi võimu alla(protestantlik)... Põhja-Eesti 16. Sajandi lõpul,,, Lõuna-Eesti 17. Sajandi algul... Algas nn vana hea Rootsi aeg, mis kestis kuni 18. Sajandi alguseni.Eestimaale tuli nüüd kestvam rahupõlv, mis tõi kaasa ümberkorraldusi.Luterlus muutus üldiseks, vastureformatsioon taandus... Kõik see lõi soodsad tingimused meie kultuurilooliseks arenemiseks. Oluliselt puudutas see ka kirjandust. 1632 loodi Tartu ülikool ja 1684 Forseliuse algatusel Tartusse rahvakooliõpetajate seminar. Pandi alus kirikukirjandusele selle tõelises tähenduses ning ühtlasi eesti keelekorraldusele. Asutati trükikojad 1633 Tallinna. Stahl koostas esimese eesti keele õpiku ,,Juhatus eesti keele õppimiseks" 1637. Aastal. See sisaldab ka eesti-saksa sõnastikku. Stahli grammatikaga algab eesti kirjakeele kujunemise sajanditepikkune protsess
ahastusi ja ahistusi, sellega seonduvat, aga väga raske on hinnata seda, mis rolli mängib poliitilise pagulase saatus ja mis rolli mänigb Ristikivi identideediprobleem. 26. Ilmar Talve ja Valev Uibopuu looming. Ilmar talve (1919-2007) oli Rootsis paguluses, 50ndate lõpus läks Soome ja 60ndatel sai Soome rahvateaduse professoriks. Looming: 1952 Maja lumes 1959 Juhansoni reisid 1988 Maapagu see, mis sündis eestis päras 1905 a revolutsiooni. Võib nimetata ka kultuurilooliseks romaaniks. Mängib kaasa Talve enda sõjakogemus ja tarvidus seda kuidagimoodi väljendada, hingelt ära rääkida. Valev Uibopuu (1912-1997) hakkab suht varakult proovima modernistlikku vormivõtet ja sulatama kokku mod ja realistlikku esteetikat. Realismist lähtub psühholoogiline kujutamisviis, seda näeb eriti 1957 a ilmunud romaanis ''Janu''. ''Keegi ei kuule meid'' linna kujutamine eriline, sest linna nime ei nimetata kordagi, aga see kaardistatakse täpselt
"Vanad laulud on kadumas. Nad peavad veel unustusest päästetud saama, nii palju kui neid veel saada. Jätame meie seda tegemata, siis saab tulevik meid õigusega hukka panema." (J. Hurda kiri, 1876.) "Meie kohus on praegu vanavara kõigest jõust korjata. Muidu jääme süüdlaseks tuleviku ees." (J. Hurda kiri, 1878.) "Ma tahan ainult oma suhet eesti rahvalaulusse lühidalt visandada. See muutus ülikoolis peaasjalikult teaduslikuks, filoloogiliseks ja kultuurilooliseks. Vanad rahvalaulud näisid mulle vanimate ja samal ajal usaldusväärsemate vana-eesti keele tunnistustena, rahva elu igiomase kroonika ja rahva hinge selge peeglina. Kogu nooruki-ea energia ja soojusega otsustasin ka omalt poolt kogu jõuga osa võtta ja kaasa aidata, et veel säilinud ja saaksid kavakindlalt kogutud, korraldatud ja avaldatud." ("Vana Kannel" I, 1886.)
sündis ka osa tema kirjandusest ja kultuuriloolise sättumusega need tekstid on. Arved Viirlaid 1952 "Ristideta hauad" räägib peaasjalikult sõja lõpu aegadest Ilmar Talve (1919-2007) Oli Rootsis, aga 50ndate lõpul läks Soome ja sai 60ndatel Soome rahvateaduse professoriks. Rahvateaduse kujundaja ja rajaja Soomes. 1952 "Maja lumes" 1959 "Juhansoni reisid" 1988 "Maapagu" see, mis sündis Eestis pärast 1905. a revolutsiooni. Võib nimetada ka kultuurilooliseks romaaniks. Teatav kongeniaalsus ja suhtlemine Tuglase esteetikaga käib. Mängib kaasa Talve enda sõjakogemus ja ka tarvidus kuidagimoodi painajalikud teemad vabastada v lahti kirjutada. Valev Uibopuu (1912-1997) Hakkab suhteliselt varakult proovima modernistlikku vormivõtteid ja hakkab sulatama kokku mod ja realistlikku esteetikat. Romaan "Neli tuld" mängib kuidagi läbi romaani situatsiooni ruumimudeli abil Allegooria
annaabi.ee 
