surra. Eestlastel on eripärane kultuur. Sageli kutsutakse meid maarahvaks tänu harjumusele teha kõike ise- harida põldu, kasvatada kartulit, käia metsas marjul ja seenel. Loodus ja rohelus on meie jaoks tähtsad. Samuti on meil välja kujunenud oma folkloor ning rahvatants kandub edasi põlvest-põlve olles populaarne ka tänapäeval. Lisaks on märkimisväärsed ka meie laulu-ja tantsupeod ning muud suurejoonelised üritused ja festivalid. Omamoodi kultuurikandjaks on Tallinna vanalinn, mis on tänini säilitanud oma keskaegse ilme. Tallinn, Eesti pealinn, on auga välja teeninud tiitli ,,Euroopa Kultuuripealinn 2011". Eesti on väike ja tubli riik. Kes on juba korra siin käinud, tuleb ikka ja jälle heameelega tagasi, et taasavastada seda pisikest mereriiki. b) Soomlasele: Eestlased ja soomlased on end teineteise maal viibides alati koduselt tundnud. Ju tuleneb see meie sarnasest kultuurist, keelest ja loomusest, harjumusest
Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu 1. Minose ja Mükeene kultuuride võrdlus. TV 66; 68-69, § 13 Minose kultuur Mükeene kultur Kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose Kultuur sai nime kõige võimsama ja tähtsama järgi. lossi järgi. Tundmatu rahvas oli kultuuri kandjaks. Kultuurikandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kasutasid lineaarkirja A, mis on siiani Mükeenlased kasutasid lineaarkirja B, mis on kasutuses. tänaseks desifreeritud. Majandus- usu- ja kultuurikeskusteks olid Majandus- usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid. lossid. Suurim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata
Meri- suhtlemine teiste rahvastega 2. Kreeta ja Mükeene kultuuri erinevused. Kreeta- kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose järgi. Kultuuri kandjaks etnilise päritoluga rahvas. Kasutasid A-lineaarkirja (mida ei osata tänapäeval lugeda). Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata ja nende ümbert puudusid linnad. Puudusid sõjakad jooned ja religioossed pidustused. Ehitati jumalate kujusid. Mükeene- kultuur sai nime tuntud lossi järgi. Kultuurikandjaks olid kreeklaste esivanemad ahhailased. Kasutati lineaarkirja B(tänaseks dešifreeritud). Samuti kultuurikeskusteks lossid. Lossid olid kindlustatu ja ümbrusest puudusid linnad. Losse ümbritsesid kiviplokid. Freskodel domineeris sõjatemaatika. Skulptuuriteoseid polnud (Lõviväravad Mükeenes). Minose kultuur 2000-1400 eKr, Mükeene 1600-1100 eKr. 3. Vana-Kreeka erinevad ajajärgud ja iseloomustus. KREETA-MÜKEENE- pani aluse
otsusvõime. Samas on aeg - ajal tark leida välisvaenla, et siduda ühte seltskonda. Juhtimisnipina võiks seda teha. Vaadeldav kultuur milline sisekujundsu (toretsev, lihtne, praktiline), riided (vorm), lood (kes on staarid, kes on kangelased, kelle peale näidatakse näpuga, mida peetakse heaks, mda halvaks) Kultuurikandjaks on väärtused siin tuleb vahet teha, mis on need, mida ettevõte ise enda kohta räägib ja tegelikkusel. Meil on kliendikeskus top nr 1. Selle koha peal tuleb olla ettevaatlik ja mitte võtta seda absoluutse tõena. Kui tahetakse viia sisse muudatusi, siis millest alustada. Uut kultuuri tuleks üles ehitada praegustele tugevustele. Nt inimeste omavaheline läbisaamine on tähtis ja tahetakse eesmärgipärast süsteemi juurutada, siis tuleks proovida grupitööd.
Urmas Sisask, Tõnu Kõrvits on ka praegu muusikas aktiivsed. 70.80-datel muutub palju mitmekesisemaks popmuusika, rock, jazz, rahvuslik estraadimuusika sellise muusika laialdane levik Aarne Oit, Lepo Sumera. Meedia ja televisioon ETV asutati 1955. 70-datel jõudsid televiisorid enamikku majadesse. 80-datel hakkasid levima ka värviteleviisorid. Telesaated muutusid kultuuri osaks. Mängisid inimeste igapäevaelus suurt rolli. Näidati palju telelavastusi, kontserte. Raadio muutus kultuurikandjaks ja informatsiooni levitajaks. Raadiot püüti ära kasutada ka kui propagandalevitajat. Kvaliteetsaadete ilmumine. Film 50-datel oli tugeva surve all, kunstiväärtusega filme ei loodud kuna kunstiväärtus oli väga nõrk. 60-datel olukord paranes veidi, kuna ideoloogiline surve andis veidi järgi. Tase tõusus kuna filme hakkasid tegema inimesed, kes olid saanud vastava erialase ettevalmistuse: Leida Laius, Arvo Kruusemenr, Grigorii Kromanov, Kalju Kiisk
Ringhäälingu tekkimise tingimused said Eestis küpseks 1920. a-te keskpaigaks. See oli seotud tehnika arenguga, aga ka rahvusvahelise kogemuse ja ootusega. Esialgu riik ringhäälingu vastu huvi ei tundnud. Seda peeti ka mujal maailmas esialgu mänguasjaks, mille riigistamiseks põhjust ei leitud. Ringhääling avati 18. dets 1926, suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika. Esialgu oli peale muusika veel päevauudiseid, loenguid ja sõnavõtte. Samas võib selleaegset raadiot nimetada kultuurikandjaks: esimese nelja a jooksul esitati üle 60 ooperi ja opereti, eetris oli üle 400 lastetunni, 110 kontsertülekannet, 2700 loengut ja 200 reportaazi. Väga oluline osa raadio populaarsemaks muutumisel oli raadioajakirjanduse rajajal Eestis Felix Mooril, kes mh pani aluse kuuldemängudele ja lastesaadetele Eesti Raadios. Raadio-Ringhääling sattus peagi majandusraskustesse, ei suudetud parandada saadete tehnilist kvaliteeti ega programmi mitmekesistada. 1932 hakkas kehtima
annaabi.ee 
