käitumist ja reageerimisviise? Sageli on otsustuste aluseks stereotüübid. (2002. Psühholoogia gümnaasiumile, lk. 222) Kultuuri kuuluvad inimese teadmised, uskumused, oskused, kõlbelised tõekspidamised, tavad ja harjumused, sest ükski neist pole meile sünniga kaasa antud ja me oleme omandanud nad kas õppimise või jäljendamise teel. Taolised kirjeldavad definitsioonid annavad küll aimu, mida kultuuri all mõeldakse, kuid ei anna uurijale täpsemaid juhtnööre, kuidas uuritavaid kultuurigruppe täpsemalt määratleda ehk kuidas tõmmata piir kahe kultuuri vahele. Hea retsepti on pakkunud Hollandi kultuuripsühholoog Ype Poortinga, kelle määratluse kohaselt on kultuur liikmete poolt ühiselt omaks võetud piirangute kogum, mis ütlevad, mida inimene võib ja ei või teha. Näiteks meie söögiharjumused on piiratud teadmisega, et koeraliha ei kõlba süüa (Koreas arvatakse näiteks teisiti), kuid sealiha on seevastu kõlblik toit (nii ei arva näiteks Iraanis)
võimalikult täpselt kirjeldada sarnasusi ja erinevusi. Andmete interpreteerimine ja järelduste tegemine, miks piirkonnad on sarnased ja erinevad. Analüütline geo-miks, kus, mida? Kultuur- Saamaks aru kultuurigeograafia uurimisalast, peame esmalt defineerima kultuuri tähenduse. Defineerimine raske. Omandatud/õpitud kollektiivne käitumisviis. Kultuurigeograafia mõiste- on erinevaid kultuurigruppe ja nende ruumilist talitlemist uuriv teadus. Selleks, et uurida kultuuride ruumilisust tuleb arvesse võtta põhjuslikke faktoreid: loodusgeograafiline keskkond(reljeef, kliima, taimkate, elusloodus, muld, veestik- ehk ökoloogia). Kultuurinähtust mõjutavad suur hulk faktoreid: looduslikud tingimused, kuid kuivust on võimalik parandada, viljakust tõsta väetamisega, uute sortide loomine jne. Kultuuriregioon- regioon: sarnaste tunnustega ala
mittegeneetilisel viisil. Sellise arusaama järgi hõlmab kultuur inimese kõiki teadmisi, uskumusi, oskusi, tavasid, harjumusi, eetikat, moraali jne. Neid kõiki on inimesed omandanud ainult õppimise või jäljendamise teel. Need ei ole inimestel geneetiliselt päritavad. Juri Lotmani kultuuri määratlusest saame aimu kultuuri tähendusest. Kuid antud kultuuridefinitsioonil on olemas üks puudus. Nimelt ei saa selle järgi määratleda täpsemalt selliseid kultuurigruppe, mida parajasti uuritakse. Näiteks ei suudeta eristada kahte kultuurigruppi. Kuid Ype Poortinga järgi on kultuur kui mingite piirangute ( ilmselt reeglite ) kogum, mis keelab ja lubab inimestele mingeid konkreetseid asju. Kuid need reeglid peavad olema inimeste poolt vastu võetud. Näiteks Koreas süüakse koeraliha, kuid Eestis seda ei tehta. Eestis süüakse meelsasti sealiha, kuid seda ei tehta jällegi Iraanis. Selliseid piirkonniti erinevaid kultuuride nüanse on veel tuhandeid
mittegeneetilisel viisil. Sellise arusaama järgi hõlmab kultuur inimese kõiki teadmisi, uskumusi, oskusi, tavasid, harjumusi, eetikat, moraali jne. Neid kõiki on inimesed omandanud ainult õppimise või jäljendamise teel. Need ei ole inimestel geneetiliselt päritavad. Juri Lotmani kultuuri määratlusest saame aimu kultuuri tähendusest. Kuid antud kultuuridefinitsioonil on olemas üks puudus. Nimelt ei saa selle järgi määratleda täpsemalt selliseid kultuurigruppe, mida parajasti uuritakse. Näiteks ei suudeta eristada kahte kultuurigruppi. Kuid Ype Poortinga järgi on kultuur kui mingite piirangute ( ilmselt reeglite ) kogum, mis keelab ja lubab inimestele mingeid konkreetseid asju. Kuid need reeglid peavad olema inimeste poolt vastu võetud. Näiteks Koreas süüakse 18 koeraliha, kuid Eestis seda ei tehta. Eestis süüakse meelsasti sealiha, kuid seda ei tehta jällegi Iraanis
mittegeneetilisel viisil. Sellise arusaama järgi hõlmab kultuur inimese kõiki teadmisi, uskumusi, oskusi, tavasid, harjumusi, eetikat, moraali jne. Neid kõiki on inimesed omandanud ainult õppimise või jäljendamise teel. Need ei ole inimestel geneetiliselt päritavad. Juri Lotmani kultuuri määratlusest saame aimu kultuuri tähendusest. Kuid antud kultuuridefinitsioonil on olemas üks puudus. Nimelt ei saa selle järgi määratleda täpsemalt selliseid kultuurigruppe, mida parajasti uuritakse. Näiteks ei suudeta eristada kahte kultuurigruppi. Kuid Ype Poortinga järgi on kultuur kui mingite piirangute ( ilmselt reeglite ) kogum, mis keelab ja lubab inimestele mingeid konkreetseid asju. Kuid need reeglid peavad olema inimeste poolt vastu võetud. Näiteks Koreas süüakse koeraliha, kuid Eestis seda ei tehta. Eestis süüakse meelsasti sealiha, kuid seda ei tehta jällegi Iraanis. Selliseid piirkonniti erinevaid kultuuride nüanse on veel tuhandeid
annaabi.ee 
