graafik ning metalli- ja filmikunstnik. Ta sündis 24. oktoobril 1963 Tallinnas. Töötas Tallinna Metallitoodete Tehase kunstnikuna ja "Tallinfilmi" lavastuskunstnikuna aastast 1969 vabakunstnik. Varased maalid on kujundindid tasapinnalised, hiljem on nad muutunud ruumiliseks. Tähtsaimad auhinnad Sajandi Sada Suurkuju-kümne kunstniku hulgas Valge Tähe Orden, II järk Eesti Kunstnike Liidu maalikunsti aastapreemia Eesti Kultuurifondi aastapreemia' Eesti NSV teeneline kunstnik Töid välismaaa kogudes: Tretjakovi Galerii, Moskva The White House, Washington New York Public Library Eesti Maja, Stockholm Krakowi Rahvusmuuseum Museum of Modern Art, New Orleans Kasutatud allikad: www.wikipedia.org www.rios.ee www.art.ee www.haus.ee
(4a kursuse lõpetas ühe aastaga 19311932). 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas cum laude 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". Karl Ristikivi Ühiskondlik tegevus Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Karl Ristikivi valiti Eesti Komitee Asemike Kogusse 1966a , 1968a ja 1970 aastal. Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse eksiilis ja samuti Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Kultuurifondi juhtkonda. Karl Ristikivi Looming Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) Karl Ristikivi Looming Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938a - sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940a - algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Karl Ristikivi Looming Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946a - Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947a - Vadstena)
Ühiskondlik tegevus · Karl Ristikivi oli koos Valev Uibopuuga aastatel 1944 1946 Helsingis ja Stockholmis neljas osas ilmunud koguteose "Eesti Looming" eestvedaja. · Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Eesti Rahvusnõukogu juhatuses esindas ta Vabariikliku Ühingut. · Ristikivi valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. · Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse eksiilis ja samuti Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kultuurifondi juhtkonda Looming Lasteraamatud Dioloogia Kirjutas Ajaloofilosoofiline Tallinna Trioloogia sari Elulugu Töötas 1. veebruarist 1942 majandusgeograafia instituudi assistendina, jätkas magistritööd samal teemal, võrreldes Tartu linna rahvastikku 1940. ja 1941. aastal, mida võimaldas 1941 detsembris läbi viidud rahvaloenduse andmete kasutamine. Kirjandust · Endel Nirk
Ühiskondlik tegevus Karl Ristikivi oli koos Valev Uibopuuga aastatel 19441946 Helsingis ja Stockholmis neljas osas ilmunud koguteose "Eesti Looming" eestvedaja. Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. Eesti Rahvusnõukogu juhatuses esindas ta Vabariikliku Ühingut. Ristikivi valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. Ta kuulus Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikusse eksiilis ja samuti Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku Kultuurifondi juhtkonda. SURI 19.JUULI 1977 Solna, Stockholmi lään 15. septembril 2017 jõudis Eesti Kirjanike Liitu urn Ristikivi tuhaga. See maeti 28. oktoobril 2017 Paadrema kalmistule. MÄLESTUSTE JÄÄVUSTAMINE Karl Ristikivile püstitati 1987. aastal mälestusmärk Varblas. Tartus tegutses Karl Ristikivi muuseum Tähtvere linnaosas aadressil Hermanni 18 aastail 1987-2007. 2003. aastal kavandati ka Uue-Varbla mõisa eraalgatusel Ristikivi muuseumi. KARL RISTIKIVI SELTS Asutati 12
(1971), ,,Üks üsna kerge haigus" (1980) ja ,,Nii on see inimeseks olemine" (1984). Kodumaal on välja antud luulekogud ,,Mulle ei meeldinud su nimi" (1999) ja ,,Maakulgur on maadunud" (2003). Ta on tõlkinud rootsi keelde Valev Uibopuu romaani ,,Lademed" (1987) Ilona Laamani luulet on tõlgitud itaalia, rootsi, läti ja inglise keelde. Ta on välismaise EKLi liige aastast 1975, on saanud Eesti kultuurifondi noorsookirjaniku auhinna aastal 1971, Marie Underi ja Artur Adsoni mälestusfondi auhinna aastal 1983 ja Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhinna aastal 1987. Luulekogu ,,Mis need sipelgad ka ära ei ole" Luulekogu ,,Mis need sipelgad ka ära ei ole" on välja antud aastal 1971 Torontos. See luulekogu on eesti keelne, kirjutatud vabavärsis. Luuletustes kasutab Ilona Laaman tihti inglise keelt.
rootsi, soome). · Teose peategelane on soome poiss ja vabadussõjavõitleja Taavi Raudoja, kelle elu Nõukogude vägede poolt okupeeritud Tallinnas, kodukandis ja põhjarannikul kujutab kirjanik suure kaasaelamisega. · See teos näitab, kuidas sõda ja uus võim inimesi muudab ning muserdab. Autasud · 1997. aastal keeldus ta vastu võtmast Riigivapi III klassi teenetemärki ehk ametlikku au, mida Lennart Meri talle osutas. · Neljal korral pälvis ta Visnapuu nimelise Kultuurifondi auhinna. · Kahel korral sai ta Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. · 1991 sai Viirlaid kodumaise Virumaa Fondi kirjanduspreemia. · Viirlaid on toetanud oma isiklikest vahenditest rahvusvahelise kirjanike ühenduse taastamist Kasutatud kirjanudus · P. Riismaa, A. Rätsep, T. Õunapuu ,,Eelmise sajandi eesti kirjandus" Künnimees, 2002. · Looming. [WWW] http://www.looming.ee/artiklid/arved-viirlaid-11-iv-1922-21-vi-2015/ (26.01.2018) · Vikipeedia. [WWW] https://et
Inglismaal elav pagulaskirjanik meenutab läbielatud ja otsib selgust nii eneses kui teistes) "Vaim ja ahelad" (1961) "Kustuvad tuled" (1965) "Sadu jõkke" (1965) "Kes tappis Erich Hormi?" (1961 Lund, 1998 Tallinn) "Surnud ei loe" (1975) "Märgitud" (1980) "Põhjatähe pojad" (2009, autobiograafiline romaan) Novellikogu: "Saatuse sõlmed" (1993) Autasud: 1997. aastal loobus ta president Lennart Meri poolt talle määratud Riigivapi III klassi teenetemärgist. Neljal korral Visnapuu nim. Kultuurifondi auhinna, Kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna, ja korp! Sakala auhinna, Kanada eestlaste kirjandusauhinna ning aastal 1991 ka kodumaise Virumaa Fondi kirjanduspreemia. Arved Viirlaid kuulub sugupõlve, kelle osaks sai põgenemine - algul metsa, siis üle mere. See oli pagemine nii ühe kui teise okupatsiooni eest. Ta võttis enesele veel ühe osa - teadvustada maailmale oma generatsiooni saatust mõjutanud sündmuste traagika kirjanduse kaudu
Underi ja Tuglase kirjanduskeskus). Reisinud Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tshehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis ja mujal. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. a. septembris Rootsi, peatus algul Sigtuna, Gränna jt. põgenikelaagrites, elas aastast 1945 Stokholmi eeslinnas Mälärhöjdenis ja töötas arhiivitöölisena (poole kohaga) Drottingholmi Teatrimuuseumis aastani 1957. Reisis 1952 ja 1959 Lääne-Saksamaal. Saanud 1968 Eesti Kultuurifondi (USA-s) ja 1969 korporatsiooni "Sakala" H. Visnapuu nimelise auhinna. Suri Stokholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (1889-1951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses alates aastast 1908. Osales kirjanduslikes koguteostes "Moment Esimene" (1913), "Roheline Moment" (1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse
november inimeseks poliitika vallas Eesti peaministri M. Laari. Riigikogu võttis vastu uue tulumaksuseaduse: alates 1. jaanuarist 1994 peetakse kinni põhitöökohalt makstavalt palgalt 26% ja väljaspool põhitöökohta makstavalt 8. detsember palgalt, honorarilt jms 15%. Peaminister M. Laari väitel on Eesti maksukoormus Euroopas üks madalaimaid. 17. Merle Karusoo pälvis Eesti Kultuurifondi suure auhinna Eesti lähiajalugu käsitleva detsember vabaõhulavastuse „Circulus” eest. 19. Peterburis alustas taas tegevust eestlaste luterlik kogudus. detsember Eesti valitsus oli põhimõtteliselt nõus Venemaa ettepanekuga, et too viib oma 28. väeosad Eestist lõplikult välja 31. augustiks 1994, kuid pidas vajalikuks täpse detsember ajagraafiku koostamist; esmajärjekorras pidid lahkuma ründeväeosad. 1994 3
annaabi.ee 
