II 1914-1924 | MS EELDUSED PHJUSED JA ALGUS: Esimese maailmasja puhkemise phjused: 1)Suur-Britannia ja Saksamaa vitlus liidrirolli prast maailmas 2)Venemaa ja Austrai-Ungari huvide prkumine Balkani pssirohukeldris 3) suurriikide liidusuhete mehhanism 4) imperialistlik poliitika 5)natsionalism, militarism, kultuurierinevus BALKAN: bosniaserblane Gavcivo Princip tappis Austria-Ungari trooniprija ertshertsog Franz Ferdinandi koos abikaasaga , 1914 aastal 28 juulil. Peale atendaati esitas Austria-Ungari Serbiale mitmeid ultimaatumeid, millele serblased vastasid eitavalt. 28 juulil kuulutas keisririik sja Serbia vastu. See kik kivitaski esimese maailmasja, mis kestis 1914-1918. Sdivate koalitsioonide lplik koosseis : 1) Antant - Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Belgia, Serbia, Itaalia (1915) ja Rumeenia
· Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi alade pärast · kolooniate ümberjagamine · natsionalism · suurriikide liidusuhete mehhanism · militarism, võidurelvastumine ja soov rakendada sõjaplaane · imperialism ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks · riikide teatud inimrühmade ja üksikisikute ambitsioonid · psühholoogiline hirm kaotada oma liitlastele · kultuurierinevus ja fatalism (usk saatusesse) · valmisolek riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel · ülitundlikkus suurriikide pidevate kriiside ja pingete tõttu Eelugu, taust · alahinnati ohtu riigimehed ei uskunud, et sõda kujuneb nii suureks ja laastavaks. Pigem puhkevad piirkondlikud sõjalised konfliktid. · sõja romantiseerimine levinudoli kuijutelm, et sõda on hiilgav ja romantiline. Sõda oodati põnevusega. · puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid
Allikas: Customer-oriented marketing (Talpau jt 2011) 6 Tulpdiagramm (vt Joonis 1) näitab, millised on kultuuride vahelised erinevused. Isegi kõige tühisema asja juures on erinevused väga suured. Ameerika ühendriikides ostavad 86% Starbucksi klientidest kohvi tee peale kaasa, aga Euroopas 85% klientidest joovad kohvi ära kohvikus. Starbucksi enda jaoks, kui äärmiselt kliendikeskse ettevõtte jaoks, on selline kultuurierinevus äärmiselt tähtis, sest turundusstrateegia on vaja vastavalt tarbijale ümber kujundada, et maksimaalset rahulolu pakkuda. 1.1 Rahulolu Kliendi rahuloluks nimetatakse seda, kui ettevõtte poolt pakutud toode või teenus vastab tarbija nõuetele, soovidele ja vajadustele (Helgesen 2006). Ehk enne toote soetamist, on tarbijal oma nõuded, milline see toode peaks olema, et tema vajadused saaksid rahuldatud. Juhul kui toode või teenus ei vasta tarbija vajadustele või soovidele, on
valdkonnas. Hinnatakse seda, mida inimene on iseseisvalt saavutanud. Kollektivistlikus kultuuris eelistab tööandaja palgata oma sugulasi või teiste töötajate sugulasi. Ollakse arvamusel, et sugulastele võib alati kindel olla. Kollektivistlikus ühiskonnas sarnaneb töötaja ja tööandja suhe peresuhtega, seda iseloomustavad mõlemapoolsed kohustused ja lojaalsus (Pajupuu, 2001). Kultuuridimensioonid. Võimu distants (G.Hofstede´i järgi). Võimudistants kui kultuurierinevus Võimudistants näitab inimestevahelisi sõltuvussuhteid ühiskonnas. Kollektivistlikud kultuurid on enamasti suurema võimudistantsiga kui individualistlikud kultuurid (vt Hostede 1991: 54). Suures plaanis on erinevus sõltuvuses keelest. Need maad kus räägitakse romaani keeli (hispaania, portugali, itaalia, prantsuse) on suurema võimu distantsiga maad kui germaani keeli rääkivad maad (saksa, inglise, taani, hollandi, norra, rootsi)
· Mumbai, India Seega on kokkuleppeline moraal vaid kohaliku toimega ning tekitab rahvusvahelisel rakendamisel uusi eetilisi küsimusi ja probleeme. Eetikakoodeksi eri kultuurides rakendamise probleeme · Mil määral saab firma emamaa norme kohandada tegevusele teistes kultuurikeskkondades? · Kas on praktikaid (näiteks altkäemaks), mida ettevõte peaks vältima mis tahes tingimustes, kasvõi seeläbi kahju kannatades? · Kas kultuurierinevus peaks olema ajendiks eetikakoodeksis möönduste tegemiseks? · Kas edu saavutamiseks peaks ettevõte omaks võtma kohaliku kultuuri eetilised standardid? · Millised probleemid võivad tekkida erinevates maades erinevate reeglite kehtestamisel? · Kuidas oleks võimalik koostada ja rakendada rahvusvaheliselt kehtivat eetikakoodeksit? Kontraktualistliku eetika peajooned · Moraal on inimeste poolt loodud. · Moraal põhineb inimeste vastastikusel kokkuleppel.
annaabi.ee 
