vääritimõistmisele. Föderaalvalitsuse puudumine abi jaotusel võib olla märgiks ebaefektiivsele humanitaartööle. Pingelised valitsustevahelised suhted teevad humanitaarabi jagamise veelgi raskemaks, mitte ainult abi jagamise koha pealt, vaid ka erinevate võimaluste uurimiseks kultuuridevaheliste eraldusjoonte ületamiseks. Humanitaarabi töötajad on tavaliselt teadlikud, et probleemid kultuuridevahelisel kommunikatsioonil on olemas, kuid ei pruugi olla teadlikud sellest, kui sügavale võivad need minna. Humanitaarabi osutavad organisatsioonid tegutsevad üldjuhul koordineeritult oma asukohamaa ja hädaabi vajava riigi valitsustega. Halvematel juhtudel ei pruugi koostöö toimida, tulemuseks vastuolud ja otsustamatus. Teadmised riigist, selle kultuurist ja tavadest aitavad kindlaks määrata vajaminevad söögid, riided ja peavarju
1.standardid käitumuslikud standardid ja juhised, 2.käitumuslikud tavad, millest kinni peetakse ühine keel ja rituaalid, 3.domineerivad väärtuse- näiteks täpsus ja vähene puudumine, 4.filosoofia kuidas töötajaid ja sihtgruppe koheldakse, 5.reeglid kuidas tööülesandeid täidetakse. · Kommunikatsioon on organisatsioonikultuuri väljendamine. · Organisatsioon on üks erinevate kultuuride segunemise vorme. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. Enamik vastuolusid tuleneb just erinevatest väärtushinnangutest, sest väärtused kujundavad suuresti seda, kuidas inimene ümbritsevat mõistab, kuidas ta tegutseb, plaanib, otsustab ja suhtleb ning sageli kiputakse teise kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama oma kultuuri väärtushinnangute põhjal.(Kaljund 2001 ). Organisatsioonilise muudatuste põhjused jagatakse
suhtlusest. Vastupidisel juhul võidakse arvata, et vestluspartner näitab oma võimu, hoolimatust või külmust ning tuntakse end solvatuna. Vähekontaktsetes kultuurides pole eraldatuse loomiseks alati vaja omaette füüsilist ruumi, piisab võimalusest vältida kontakti ,,oma privaatsuse hoidmiseks tehakse nägu nagu teist ei märgata". Kontaktsest kultuurist pärit inimesed tunnetavad sarnast viisakust vastupidisena. Erinevate kultuuridevahelisel suhtlusel tasub meeles pidada: - Kultuurid on erinevad: ei ole head ega halba, õiget ega vale, arenenud ja vähearenenud kultuuri. - Teist kultuuri kiputakse hindama läbi enda kultuuri - mida rohkem meenutab see meie kultuuri seda "õigem" see on. - Stereotüübid ja eelarvamused käivad meiega kaasas kultuuridevahelises suhtluses tuleb enda käest alati küsida, kas minu arvamus/käitumine põhineb stereotüübil/eelarvamusel või tegeliku olukorra analüüsil.
Ühelt poolt võtavad maad ärisuhtluses üksteiselt küllalt palju üle ning infotehnoloogia, ettevõtluse pidev rahvusvahelistumine, õpingud välismaal, eri maade seadusandluse jätkuv lähendamine jms mõjutavad ka suhtlemisstiilide lähenemist üksteisele. Teisalt on firmajuhid üha teadlikumad individuaalse lähenemise olulisusest, soovides tagada suhtlemise ning tegevuse väljundi maksimaalse kvaliteedi ning efektiivsuse. Kultuuri elemendid: x Väärtushinnangud. Kultuuridevahelisel suhtlemisel on väärtushinnangud äärmiselt suure tähtsusega. Enamik vastuolusid tuleneb just erinevatest väärtushinnangutest, sest tihtipeale kiputakse teise kultuuri/rahvuse esindajaid, nende kompetentsust hindama on kultuuri väärtushinnangute põhjal. x Normid. Grupi, kultuuri enamuse väärtushinnangud. x Reeglid. Erinevalt normidest ei põhine moraalil. Reeglid on juhtnöörid, mis määravad ära selle, kuidas eeldatavalt suheldakse
intellektuaalid Tartus, ärimehed Tallinnas, endised sõjaväelased, Eestis sündinud noored jne. c) Dekategoriseerimisega ehk grupi kui kirjeldatava ühiku kaotamisega Stereotüüpe saab muuta ka isiklike kontaktide kaudu. Kui ühe grupi mitmed erinevad liikmed on tuttavad, muutub selle grupi stereotüpiseerimine ühel hetkel mõttetuks. 3. EESTI KULTUURI ERIPÄRAND 3.1 Oma kultuuri prillid Kultuuridevahelisel suhtlemisel on üks tüüpilisemaid vigu selles, et ei teadvustata oma kultuuri ja selle iseärasusi. Erinevustest rääkides keskendutakse teistele, võimalikult eksootilistele ja erinevatele kultuuridele, kuna enda kultuuri arvatakse tundvat või peetakse seda nii loomulikuks ja endastmõistetavaks, et ei vaevuta märkama selle omapärasid. Oma kultuur on ,,normaalseks" taustaks, millelt hinnatakse teisi kultuure.
annaabi.ee 
