1. Kirjeldada baroki ja klassitsismi ajastu ühiskondlikku tausta Euroopas. Niinimetatud kuldsele ajastule järgneb mõõn nii majanduslikult, kultuuriliselt kui ka poliitiliselt. Hispaania kaotab oma mõjuvõimu Euroopas. Prantsusmaal algas pärast usuvastuolude vaigistamist ühiskondlik poliitiline tõus. Inglismaal sai 1648. aasta revolutsiooni tagajärjel valitsevaks klassiks kodanlus. Saksamaal lõppes 1684. aastal 30-aastane sõda, mis pidurdas sealset kultuuriarengut. 2. Nimetada baroki tunnused. Maailm on lõhestatud ja kaootiline. Võrreldes renessansi elujaotusega on barokk skeptiline ja pessimistlik. Inimest kujutati kui sisemiselt lõhestunud ja moraalselt alla käinud inimest. Levis kujund maailmast kui absurdsest näitelavast. 3. Nimetada klassitsismi tunnused. Klassitsismis on selgus ja korrapära. Emotsioonide asemel on oluline mõistus ja mõistuspärasus ehk ratsionalism.
Tema naise järgi on nimetatud sealses saarestikus olev Emmeline neem. Eduard von Tolli 50 sünnipevaks püstitati Hermann von Tolli. eesvedamisel graniidist laevakujuline mälestussammas Kukruse mõisa kalmistule. Eduard von Tollit loetakse üheks suurimaks Eesti ja Vene poolaaruurijaks ja geoloogiks . Võiks öelda, et baltisakslaste saavutused on jäänud silma nii meie, kui ka maailmaajaloos. Ma ei saaks öelda, et kõik saavutused on soosinud eestlase kultuuriarengut. Tänu sajandeid kestnud rahvuslikule ja usulisele diskrimineerimisele saame tänase päevani rääkida ikkagi baltisakslaste saavutustest mitte eestlaste. Eestlased olid teisejärguline rahvas ning seda rõhumist sai tunda sajandeid, alates ristisõdadest kuni 19 sajandini. Kuigi eestlasi oli ristiusustatud, lugema õpetatud ning ka luteriusku pööratud, oli see kultuuriline areng teiste kutluuride mõjutustel, mitte meie endi kutluuri omal.
...............10 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................12 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................13 Kaubanduslugu ehk kaubanduse ajalugu näitab kuidas kaubavahetus inimkonna ajaloos aegade jooksul on kujunenud ja kuidas see on mõjutanud nende piirkondade arengut üldse. Kaubandus on olnud aegade jooksul tähtsaimaks kultuuriarengut mõjutavaks teguriks. Kaubandus tekkis koos esmase tööjaotuse tekkega - kui põlluharijad eraldusid karjakasvatajatest. Kaubandus hoogustus, kui tekkisid ka käsitöölised. Kaubandus vabastas tootja müügiga seotud ülesannetest ning kuludest ning kiirendas kaubaringlust. Kaubanduses toimub toodete tegelik vahetus. 3
Kivikonstruktsioonid nõuavad täpset juhtimist, erilalast spetsialiseerumist ja poliitilist võimu, mis suudaks suurt hulka tööjõudu enda alla koondada. Pikka aega on maia tsivilisatsiooni õitsenguks peetud klassikalise perioodi linnu, kuid XX sajandi lõpul välja kaevatud eelklassikalise perioodi linnad on toonud päevavalgele ühed suurimad maiade tsivilisatsiooni ajal rajatud ehitised. Maiade arhitektuuripärand näitab kiiret rahvastikukasvu ja kultuuriarengut juba 600 eKr. Maiade arhitektuuritraditsioon arenes arhailise perioodi lihtsatest ristküliku või ovaali kujuga teivastest ja õlgedest onnidest keskmisel eelklassikalisel perioodil loodud lubjakivist linnadenni, kus leidus püramiid- templeid, paleesid ja rituaalseid komplekse ning erinevaid ehitisi ja linnaosi ühendavaid krohvitud teid ja treppe. Juba väga varasest ajast rajasid maiad väljakuid ja ehitisi kindlaks tehtud plaani alusel
Pitka Suurenes sõdurite arv eesti armees ülem juhatajaks sai laidoner Eesti 1. maailma sõja eel Eesti oli vene impeeriumis majanduslikult ja kultuuriliselt üks enam arenenud piirkondi eesti tootis suure ülle venemaalise turu jaokskuna eestis valitses maapuudus siis paljud inimesed rändasid kaukaasiasse siberisse ... Ühistegevus selts Eestis arenes ühistegevusesimese maailmasõja eel oli eestlasi 1,2 mln 200 000 elas väljaspool eestiteesti kultuuriarengut mõjutas saksa ja vene kultuur. Arenes eesti kirjakeel 1909 asutati jakob hurda kogude hoidmiseks eesti rahva muuseum I maailmasõda Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisvõõrne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam- vähem kogu maailm. Sõja peamine põhjus peitus vast siiski suurbritannia ja saksamaa võistluses liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa ja prantsusmaa tüli elsass-lotringi kuuluvuse pärast
Karl Suur ründas samal aastal Bütsantsi. Kokkupõrked süvendasid ida ja läänelõhet veelgi. Karolingide impeerium Riigis elas umbes 15-18 miljonit inimest. Riiki hoidsid koos relvad. Riigil puudus pealinn. Karl Suure õukond oli koguaeg teel ja keiser peatus kord ühe kord teise vasalli juures. Tugeva keskvõimu seadusandluse, raharingluse ja maksusüsteemini frangiriik ei jõudnudki. Karolingide panus kultuuriarengusse Karl Suure ajal toimunud kultuuriarengut nimetatakse karolingide renessanssiks. Karl Suur ja tema lähikondlased koondasid enda ümber filosoofe, kunstnikke ja luuletajaid. Hakati rajama ilmalikke õppeasutusi. Karolingide pärand Karl Suure võimu päris ta poeg Ludwig I Vaga, kes jaotas impeeriumi oma poegade vahel. Algasid tülid ja kodusõjad. 843a. sõlmiti Verdun kokkulepe, millega riik jagati lõplikult kolmeks: Ida- Frangiriik ehk Saksa-Rooma keisririik, lääne-frangiriik ehk Prantsusmaa kuningriik ja Itaalia kuningriik.
sekkusid ka Konstantinoopoli siseasjadesse. VI ristisõda juhtis kuningas Friedrich II, kes oli tülides paavstiga, sõja käigus sõbrunes ta Jeruusalemmas sultaniga, sultan andis Jeruusalemma tema kontrolli alla, paavst heitis ta kirikust välja. Ajapikku ristisõjad hääbusid ning moslemid võtsid lõpuks kõik oma valdused tagasi. Hoolimata poliitilisest/ideelisest fiaskost ristisõjad tõid Euroopa pidevamasse kontakti Islamimaadega. See stimuleeris majanduslikku arengut ning kultuuriarengut, tekkis gooti stiil, käitumisnormid muutusid. Ristisõjad aitasid Prantsusmaal ja Inglismaal oma võimu kindlustada. Ristisõdadel olid ka poliitilised tagajärjed, paavsti võim suurenes paavstluse kõrgaeg. Ristisõjad aitasid kaasa ka Itaalia kaubalinnade arengule. Ristisõjad suurendasid ka inimeste mobiilsust, panid elu kiiremini liikuma Euroopa riikluse areng kõrgkeskajal Euroopa riikluse arengut kõrgkeskajal võib vaadata 2.st vaatepunktist, kristlus ja paavstlus
annaabi.ee 
