õiglus kui situatsioon – täpne tähendus „õiglus“ õiglus kui loomus – õigluspärasus õiglus kui omadus – õiglane õiglus kui väärtusstandard – õiglusidee Tammelo lähtub ontoloogilisest vaatenurgast ja leiab, et kõik neli võivad esineda objektidena: näiteks omadus õiglane võib olla filosoofilise uurimuse objektiks, õigluspärasus poliitilise tegevuse objektiks, õiglus hageja mõttetöö objektiks ning õiglusidee kultuuriajaloolise huvi objektiks. Õiglus – on liitmõiste, sest eeldab sotsiaalses suhtes vähemalt kahte isikut – sotsiaalne side. Õiglus – on üldmõiste, mis mahutab eneses piiramatult sotsiaalseid situatsioone. Õiguspärasus ja õiglane on liht- ja üksikmõisted – neid ei saa jagada omakorda üksikuteks elementideks. Õiglusidee on liit- ja üldmõiste
rootslased ja kümnendik soomlased (umbes saja kohta teated puuduvad). Sünnipäraseid eestlasi oli vähe, ja enamus olid need Tallinna linna stipendiaadid. 408 õpetajat olid hariduse saanud ülikoolides (kolmandiku kohta teated puuduvad), suur osa (301) oli õppinud Wittenbergis, Rostockis ja Tartus. 190 vaimulikku oli Baltikumis sündinud ja eeldused kohalike keelte oskamiseks olid neil olemas. (Talve 2004, lk. 141) Kui mõelda kirikule kultuuriajaloolise tegurina, siis erineb Rootsi suurvõimu aeg järsult eelmistest perioodidest. Keskaegne katoliku kirik ei saavutanud kultuuri- ja hariduslooliselt kunagi võrreldavat positsiooni luteri kirikuga. Keskne tähendus oli luteri kiriku rahvakeelsel jumalateenistusel, samuti rahvakeelsel kirikukirjandusel, mille kultuurilist tähendust tuleb kõrgelt hinnata ja kirjanduse osas koguni põhjapanevaks teguriks pidada. (Talve 2004, lk. 141)
tähendusuurimine -teiste inimeste mõistmine, lähtudes nendest tähendusest. arusaamade roll on ühiskonnas suurem, kui ise nendel - ettekujutuste süsteem ☼ inimene ei saa elada ilma tähendusloometa - loob, vahendab tähendusi - mitmetahuline tähendusloome- kas 24 tundi või kui magame, siis ei ole. unede tähendusloome - vaataja roll või loome ise. ☼ vaimuvara (rahvaluule kogumine) - Jakob Hurt ☼ vanavara (esemeline kultuur) - Jaan Jung - eesti rahvas sündis kultuuriajaloolise projektina. suuline ja materiaalne kultuuri põlistamine eesti kultuuri mõtestamine kirjalikult “Eesti kultura”- 1 eestikeelne katse defineerida eesti kultuuri, Villem Reiman. ☼ kultuuriakadeemiline uurimine:kultuuri sotsiaalajal uurimine - inimeste ühistegevused, maarahva, lihtrahava kultuur, argipäevad. 18.02 Kultuuriajaloo sünd ja varane aeg Johann Herder (1744-1803) → kultuuri “ajaloolisuse” sünd ☼ Riia – kokkupuude talurahvaga (osales jaanipäeval)
kodune majapidamine, aga ka nt kehaosade nimed, sugulussuhted: hernes, hammas, kael, hein, lõhe, angerjas, sõber, mõrsja, mets, kirves, tara, puder, kollane, ruske. * Germaani laenud - germaani laenud on tulnud I-II aastatuh. – 13. saj., 200-300 tüve, germaanlastelt (lähtekohaks Skandinaavia). Need näitavad tihedaid kontakte, laenudel suurem mõju kui nt balti laenudel. Peegeldavad ka muutusi elukorralduses, ühiskonna korras. Sõnavara on kultuuriajaloolise tähtsusega. Peamised valdkonnad on põllundus ja karjandus, metallid, kalandus ja merendus, ehitus, tööriistad, aga ka palju kodust majapidamist, ühiskondlikke suhteid, nt kaer, ader, kott, tool, taigen, õlu, leib, kana, juust, humal, aer, puri, roog, raud, tina, rikas, kuningas, vald, palk, laine, kalju, rand, vibu, mõõk. Germaani laenud on saadud keelekujust, mis on olnud germaani keelte ühiseks eelkäijaks. Need laenud on
"Rahvalik naer ja selle vormid on rahvaloomingu kõige vähem uuritud valdkond. Rahvalikkuse ja folkloori kitsapiiriline kontseptsioon, mis kujunes eelromantismi ajajärgul ning sai põhilises lõpliku kuju Herderi ja romantikute juures ei hõlmanud peaaegu üldse spetsiifilist rahvalikku väljakukultuuri ja rahvalikku naeru selle ilminguterikkuses. Ka hilisemas folkloristikas ja kirjandusteaduses pole väljakul naerev rahvas saanud üksikasjalisema ning sügavama kultuuriajaloolise, folkloristliku ja kirjandusteadusliku uurimise esemeks. (...) Seepärast võib liialdamata väita, et mineviku rahvaliku naerukultuuri sügavat omapära ei ole tänini välja toodud." Bahtini kriikika: Ta rõhutas liialt binaarsust, rahva- ja kõrgkultuuri vastandust. "Bahtin tõstatas rahvakultuuri probleemi üsna hooletult ja ebamääraselt, kuid ta sundis sellega ajaloolasi esimest korda rahvakultuuri probleemile otsa vaatama. See on tema suurim teene. Ta mõjutas humanitaarteadusi
annaabi.ee 
