,,Martin Luther", mis on samuti ühe inimese elulugu, kuigi tema erineb Menocchiost selles poolest, et on meile rohkem tuntud. Ka ,,Martin Luther" oli pöördeline teos, sest näitas Lutherit võimalikult objektiivselt. ,,Juust ja vaglad. Ühe 16. sajandi möldri maailm" on kindlasti kultuuriajaloos tähtsal kohal just tema uuendusliku väljenduslaadi pärast. 3. ,,Uued ideed" levivad mitut moodi. Kultuuriajaloolased on seda samuti mitmeti tõlgendanud. Antropoloogia, kultuuriajaloo uus uurimisviis väidab, et kujunemine ei ole pelgalt normide omandamine, vaid pigem printsiipide omandamine. Nii uuritaksegi nüüd ideid põhjalikumalt, et aru saada, kuidas sellest saab tegu ja hiljem juba sotsiaalsed muutused ühiskonnas. Pierre Bourdieu väidab ka, et traditsioonid ei jätku inertsist, vaid nende edastamiseks tuleb näha vaeva. Nii on ka
järgi naelutas need Wittenbergi linnakiriku uksele, tegelikult saatis Mainzi peapiiskopile. Need veendumused rahuldasid Saksamaa vajadusi. Martin Luther oma ideedega ja 1517nda aasta sündmustik on niivõrd oluline ajaloos, et selle põhjal on tehtud ka filme. Üks lausa 2003ndal aastal hollywoodilike maneeridega, mis siiski kogu oma uudsuse ja tänapäevalikkuse juures ei mata tolleaegse aja hõngu. Uute ideede levimine ja ajasõlmed Uute ideede levikul kultuurkondades on miteid viise ning kultuuriajaloolased on seda ka erinevalt tõlgendanud. Ühe kultuuriloo uurimissuuna antropoloogia kohaselt pole ideede kujunemine pelgalt normide, vaid pigem printsiipide omandamine. Ideid uuritakse nüüd märksa põhjalikumalt kui varem, mõistmaks, kuidas saab neist tegu ning hiljem juba sotsiaalne muutus kultuurkonnas. Bourdieu sõnul ei jätku traditsioonid inertsist ning nende levitamiseks tuleb vaeva näha, nõnda on ka nende ,,uute ideedega". Nende teostamine ei
Ajalooline antropoloogia ei ole selgepiiriline nähtus, vaid pigem hübriidne. Oluline on silmas pidada, et mõiste on levinud nii ajaloolaste kui ka antropoloogide seas, kes omistavad sellele aga tihti erineva tähenduse. Mikroajalugu Mikroajalugu on 1970ndatel võrsunud kultuuriajaloo suund, mis asetas rõhu minevikunähtuste ,,mikroskoopilisele" uurimisele. Mikroajalugu ei ole tingimata piiratud vaid kultuuriajalooga, ent praktikat on olnud peamised edendajad kultuuriajaloolased. Selleks et uurida tervikut, tuleb uurida selle osasid. (ühe seiga, nähtuse või isiku põhjalik analüüs lubab teha üldistusi terviku ehk üldisema kohta). Eesmärk analüüsida n-ö tüüpilisi erandeid, s.t. väga hästi dokumenteeritud episoode ja isikuid, kes on ühtaegu nii erakordsed kui ka tüüpilised. CARLO GINZBURG (s1939) Oli üks esimesi mikroajaloolasi. Uurinud peamiselt rahvakultuuri, eriti nõiakunsti, religiooni ja maagia käsitust selles.
argi - Saksamaal Mikroajalugu: ☼ mikro - kasutatakse mikroskoopilist meetodid, vaadeldakse mikroskoobi all. uurimismeetod pöörab tähelepanu detailidele ja üksikasjadele ☼ 1970. aastatel Itaalias võrsunud kultuuriajaloo suund (it. k. microstoria), mis asetas rõhu minevikunähtuste “mikroskoopilisele” uurimisele. Alates 1980. aastatest leidnud järgijaid mitmel pool maailmas. Mikroajalugu ei ole tingimata piiratud vaid kultuuriajalooga, ent praktikas on peamised edendajad olnud kultuuriajaloolased. ☼ sünekdohhi printsiip:terviku asemel osa uurimine ☼ detaili kohta teha üldistusi ☼ tüüpiline rand: uurida erakordseid juhtumeid, mis on erakordselt uuritult haruldane + tüüpiline ☼ Carlo Ginzburg Sigurður Gylfi Magnússon, István M. Szijártó, What is Microhistory? Theory and Practice (2013) ☼ kuhu mikroajalugu on suundumas, kasutamatud võimalused ja piirid Carlo Ginzburg ☼ üks esimesi, kes võttis kasutusele ”mikroajalugu”, teoreetik
piraadid. Paljude ajaloolaste arvates polnud aga neil kahel mõistel toona eriti vahet. Etruskid olid õppinud ka kulda kaevama ning pronksist ja rauast kööginõusid, ehteid, hobuserakmeid ja relvi valmistama. Haualeidude põhjal on ajaloolased kindlaks teinud, et etruski naised olid väga kõrgelt haritud ja neil oli ühiskonnas äärmiselt tähtis positsioon. Arvatakse, et just naised olid Etruurias tähtsamate sündmuste üleskirjutajateks. Mõned kultuuriajaloolased peavad etrusklannasid tänini kõige vabamateks ja mõjukamateks naisteks ajaloos. Usutakse, et vanad roomlased võtsid ka kirjakunsti üle just etruskidelt ning arendasid seda hiljem omal moel edasi. Etruskid laenasid oma tähestiku kreeklastelt, kes olid selle omakorda laenuks saanud foiniiklastelt. Sama kirjaviis võeti omaks kõigis kolmes keeles, olenemata nende täiesti erinevast ülesehitusest. Etruski tähestik desifreeriti juba XV sajandil, sõnade tähendus on jäänud aga tänaseni
annaabi.ee 
